Mais oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2282 eurot ruutmeetri eest. Kui mais tehti indeksilinnades kokku 1154 korteriomandi tehingut, siis juunis oli see arv 953.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et pikast majanduslangusest väljumine võtab aega ja pakkumiste arvu suurenemine ning nõudluse vähenemine on asjade loomulik käik. „Kümme aastat domineerisid turul müüjad ja jätsid uue kodu välja valinud perekonnad pika ninaga, kui keegi neile kasvõi tuhat eurot rohkem pakkus. Nüüd on olukord vastupidine – ostjad ütlevad, kuidas asjad on ja kui tegemist pole just eristuva varaga, siis surutakse müüjad nurka ja pannakse fakti ette, kas tehing toimub ette antud hinnaga või üldse mitte,“ selgitas Sooman.
Sooman lisas, et päris stabiilseks olukorda hinnata ei saa. „Stabiilne turg on selline, kus ostjad ja müüjad otsivad koos lahendusi, mitte üks pool ei komposteeri teise ajusid. Oleme ka seda näinud, kuid turbulentses Eestis on ikka kombeks kas hooga heaks või sama suure hooga kehvaks keerata. Usun, et tasakaalupunkti näeme alles järgmisel aastal, tänavu aga ostjate pidu jätkub,“ lisas ta.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2023 on indeks 15 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal, mil hind oli 624,2 eurot ruutmeetri eest, on Pindi Indeks 269 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 20 aastase ajaloo.
Uusarenduste turul on konkurents tihe – ostjaid on vähem ja võitlus käib iga kliendi pärast. Uute projektide müügiseire aga näitab, et edukad pole ainult need, kes hinda alandavad, vaid ka kogemustega arendajad, kes on nn headel aegadel investeerinud projekti imagosse.
Sooman ütles, et keerulisemates majandusoludes on loomulikult hind esimene argument, mis tehinguni viib. „Kui arendaja teeb kampaania -20 protsenti, siis viib see uue korteri hinna järelturu omadele juba liiga lähedale, et ostust loobuda. Paraku on sellise allahindlusega kogu projekti kasum kadunud ja seega on jätkusuutlikkusest asi kaugel," sõnas Sooman.
„Headel aegadel, kui kaup müüs piltlikult öeldes ise, oli paljudel liiga suur kiusatus ehitada lihtsalt maja valmis ja see kiirelt tükkhaaval maha müüa. Sellised arendajad ongi sunnitud praegu hinnaga väga tugevalt mängima,“ rääkis Sooman.
„Ja siis on arendajad, kes ka headel aegadel nägid vaeva, arendasid linnaruumi, lõid elukeskkonda, mõtlesid tulevaste elanike heaolu peale ning investeerisid nii aega kui raha tõeliselt tervikliku ja tarbijasõbraliku toote arendamisele. Nad ei müü pelgalt nelja seina, vaid ka kõike muud, mis neljast seinast väljapoole jääb. Neil arendajatel pole siiani suurt muret, sest iga uus õnnelik elanik tõmbab uusi ostjaid magnetina ligi, kuna hea imagoga projekt hoiab hinda oluliselt paremini,“ selgitas ta.
„Merko, Hepsor, Liven, Bonava ja mõned arendajad veel on proovinud kogu aeg olla turust sammu võrra ees ja täna on neil võrreldes teiste arendajatega oluline eelis, sest nad ei müü paljast betooni, vaid kodusid suure algustähega. See, millele keskendumine tegi paljudele veel paar aastat tagasi arutu laristamisena palju nalja, tagab neile praeguses olukorras jätkuvalt korraliku palgapäeva,“ lisas Sooman.
Turule sisenevatele arendajatele soovitabki Sooman keskenduda lisaks ehituskvaliteedile ka üleüldisele elukeskkonnale ning vormistada üheselt selge ja arusaadav imago lisaks sõnadele ka tegudesse.
Suuremate linnade järelturgu ilmestab üsna nukker seis – pakkumiste arv kasvab, ostjad on ettevaatlikud, aga mõned objektid lähevad ikka kaubaks nagu soojad saiad.
Pindi Kinnisvara põhja ja ida regiooni juht Kristen Oliver Rattasepp ütles, et hirm kinnisvarast ilma jäämise pärast on raugenud ja ostjatel on aega valida ning valik tehakse varade kasuks, mis millegagi eristuvad.
„Tüüpvarad ehk magalarajoonide paneelmajade korterid võivad müügis olla kuude kaupa, kui just hinda korralikult alla ei lasta. Oleme lõpuni ausad – ega kivilinnaku üheksakordse maja seitsmendal korruse keskmises seisukorras korter pole kellegi unelmate kodu, seda ostetakse ikka siis, kui muu jaoks raha napib või muud võtta pole," rääkis Rattasepp.
"Nüüd on aga ka muud võtta ja kui raha taha asi ei jää, siis võetakse kaup, mis niinimetatult kõnetab. Olgu selle hoolega välja valitud rahulikus piirkonnas paikneva kena maja lisandväärtuseks hästi tehtud renoveerimistööd, hubane sisehoov, ümbritsev rohelus, lastesõbralik ümbruskond, funktsionaalne planeering, kindlaid kohti tagav parkimiskorraldus või muu näiliselt lihtne lahendus, mida magalates lihtsalt ei kohta – just neid inimesed otsivad ja ostavad,“ selgitas Rattasepp.
