Üleminekukava on strateegiline tegevusplaan, mis määratleb, kuidas ettevõtted kohandavad oma tegevust, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. See toetub globaalsetele kliimaeesmärkidele, eelkõige Pariisi kliimakokkuleppele.
Üleminekukava on ka oluline osa kestlikkusaruandlusest, mida sel aastal koostavad suured börsiettevõtted ning järgmisel aastal suurettevõtted, kes vastavad kahele kolmest kriteeriumist:
- aasta keskmine töötajate arv üle 250,
- aasta müügitulu üle 50 miljoni euro,
- varade maht üle 25 miljoni euro.
Kliimaneutraalsuse suunas liikumine tugevdab konkurentsivõimet
„Igal ettevõttel on oluline hinnata oma tegevuse mõjusid ja leida vastus küsimusele: kuidas näeb minu äri välja kliimaneutraalsel 2050. aastal?“ rõhutas SEB korporatiivklientide jätkusuutlikkuse nõustamisjuht Jelena Torim.
„Hoolimata hiljutistest poliitilistest arengutest Ameerika Ühendriikides jääb üleminek kestlikule majandusmudelile pikaajaliseks suunanäitajaks, aidates ettevõtetel tugevdada oma konkurentsivõimet,“ lisas ta.
„Hea üleminekukava hõlmab teaduspõhiseid ja kindla tähtajaga eesmärke kasvuhoonegaaside vähendamiseks, kusjuures heaks tavaks on kujunenud vahe-eesmärkide seadmine 2030. aastaks,“ sõnas Torim.
„Kava koostamisel on oluline hinnata, kuidas meetmete rakendamine on kooskõlas ettevõtte üldise finantsstrateegiaga ning Euroopa Liidu taksonoomiaga (EL-i kestlike investeeringute klassifitseerimissüsteem). Samuti tuleb tagada, et sidusrühmad on kaasatud kava väljatöötamisse ja elluviimisse,“ lausus Torim.
Finantsjuhtide uuringu põhjal on 70 protsenti Eesti ja Läti ning 61 protsenti Leedu ettevõtetest juba loonud üleminekukava või vähemalt astunud esimesed sammud selle koostamiseks. Torimi arvates on see positiivselt üllatav. „Eesti ettevõtete suur aktiivsus üleminekukavade koostamisel võib olla põhjendatav meie majanduse lähedusega Põhjamaade turgudele, kus kehtivad kõrgemad ootused kestlikkuse tagamisele ning need teemad on juba ammu päevakorral,“ leidis ta.
Viiendik Eesti ettevõtetest plaanib üleminekukava
Uuringu andmetel plaanib järgmise 12 kuu jooksul üleminekukava koostama hakata viiendik Eesti ettevõtetest, kusjuures Lätis plaanib sama 13 protsenti ja Leedus ligi neljandik. Üleminekukava ulatusest ei ole veel teadlik või ei plaani järgneva aasta jooksul seda koostada 10 protsenti Eesti, 18 protsenti Läti ja 15 protsenti Leedu ettevõtetest. On ka teatud valdkonnad, kus ettevõtted ei pruugi vajada ulatuslike üleminekukavade koostamist, kuna süsinikdioksiidi heide nendes majandusharudes on madal.
Enne eesmärkide seadmist on ettevõtetel oluline mõõta oma praegust süsinikujalajälge. „Täpne algtaseme hindamine annab selge ülevaate ettevõtte praegusest mõjust ning võimaldab tuvastada võtmevaldkonnad, kus on kõige suurem potentsiaal jalajälje vähendamiseks,“ rõhutas Torim. SEB uuringu andmetel väljendas 51 protsenti Eesti suurettevõtetest vajadust investeerida süsinikujalajälje hindamisse järgmise 12 kuu jooksul. Võrdluseks, aastatel 2022–2023 rõhutas vajadust 46 protsenti Eestis intervjueeritud finantsjuhtidest.
„Üleminekukava eesmärgid – näiteks süsinikuheite vähendamine, taastuvenergia kasutuse kasv või jätkusuutlike toodete osakaalu suurenemine – on väärtuslikud vahendid dialoogis finantseerijatega. Need näitajad aitavad tõendada ettevõtte pühendumust kestlikkusele ning parandada ligipääsu rahastamisvõimalustele, sealhulgas rohelaenudele ja muudele kestlikkusega seotud finantstoodetele,“ lisas Torim.
