Samuti vastu võetud ettepanekuga Euroopa roheliste võlakirjade standardi kohta luuakse vabatahtlik standard võlakirjadele, millega rahastatakse kestlikke investeeringuid. Lisaks võttis komisjon eile EL-i taksonoomia artikli 8 alusel vastu delegeeritud õigusakti, milles on sätestatud teave, mida finants- ja mittefinantsettevõtjad peavad avaldama oma tegevuse kestlikkuse kohta.
Uus strateegia sisaldab kuut meetmete kogumit, mille eesmärk on: laiendada olemasolevaid kestliku rahanduse vahendeid, et hõlbustada juurdepääsu üleminekut toetavale rahastusele; suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tarbijate kaasatust, andes neile õiged vahendid ja stiimulid juurdepääsuks üleminekut toetavale rahastusele; suurendada majandus- ja finantssüsteemi vastupanuvõimet kestlikkusega seotud riskide suhtes; suurendada finantssektori panust kestlikku arengusse; tagada EL-i finantssüsteemi terviklikkus ja jälgida selle nõuetekohast üleminekut kestlikkusele; töötada välja rahvusvahelised kestliku rahanduse algatused ja standardid ning toetada EL-i partnerriike.
Komisjon esitab aruande strateegia rakendamise kohta 2023. aasta lõpuks ja toetab aktiivselt liikmesriikide jõupingutusi kestliku rahanduse valdkonnas.
Komisjon tegi eile ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa roheliste võlakirjade vabatahtliku standardi kohta. Selle ettepanekuga luuakse vabatahtlik standard, mida võivad kasutada kõik emitendid (erasektori ja riikidest emitendid) ja mis aitab rahastada kestlikke investeeringuid.
Rohelisi võlakirju juba kasutatakse sellistes sektorites nagu energia tootmine ja jaotamine, ressursitõhusad eluasemed ja vähese CO2 heitega transporditaristu. Ka investoritel on nende võlakirjade vastu suur huvi. Ettevõtjad ja avaliku sektori asutused saavad kasutada rohelisi võlakirju, et kaasata kapitaliturgudelt vahendeid investeeringute rahastamiseks, täites samal ajal rangeid kestlikkuse nõudeid ja kaitstes investoreid rohepesu eest.
Roheliste võlakirjade emitendid saavad sellega näidata, et nad rahastavad ELi taksonoomiaga kooskõlas olevaid rohelisi projekte; võlakirja ostvatel investoritel on lihtsam näha, et nende investeeringud on kestlikud. See vähendab rohepesu ohtu.
Uut standardit saavad kasutada ka väljaspool EL-i asuvad emitendid. Võlakirjade kasutamiseks on neli peamist nõuet: võlakirjade emiteerimisest saadud vahendid tuleks täielikult eraldada projektidele, mis on kooskõlas EL-i taksonoomiaga; võlakirjadest saadava tulu jaotamine peab olema täiesti läbipaistev; selleks on kehtestatud üksikasjalikud aruandlusnõuded; kõiki EL-i rohelisi võlakirju peab kontrollima välishindaja, et tagada määruse järgimine ja rahastatavate projektide kooskõla taksonoomiaga.
Riikidest emitentidele on sellega seoses ette nähtud konkreetne ja piiratud paindlikkus; EL-i roheliste võlakirjade emitentidele teenuseid osutavad välishindajad peavad olema registreeritud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juures, kes teeb nende üle järelevalvet. See tagab nende teenuste ja hindamise kvaliteedi, et kaitsta investoreid ja tagada turu usaldusväärsus. Riikidest emitentidele on sellega seoses ette nähtud konkreetne ja piiratud paindlikkus.
Lisaks võttis Euroopa Komisjon eile vastu ka delegeeritud õigusakti, millega täiendatakse taksonoomiamääruse artiklit 8, mille kohaselt peavad finants- ja mittefinantsettevõtjad andma investoritele teavet oma varade ja majandustegevuse keskkonnatoime kohta. Turud ja investorid vajavad selget ja võrreldavat teavet kestlikkuse kohta, et ära hoida rohepesu. Delegeeritud õigusaktis täpsustatakse nende andmete sisu, metoodikat ja esitusviisi, mida suured finants- ja mittefinantsettevõtjad peavad avaldama oma äritegevuse, investeeringute või laenuandmistegevuse selle osa kohta, mis on kooskõlas EL-i taksonoomiaga.
Mittefinantsettevõtjad peavad avalikustama, kui suur osa nende käibe-, kapitali- ja tegevuskuludest on seotud keskkonnasäästliku majandustegevusega, nagu on määratletud taksonoomiamääruses ja kliimaga seotud EL-i taksonoomia delegeeritud õigusaktis. Finantsasutused, peamiselt suured pangad, varahaldurid, investeerimisühingud ning kindlustus- ja edasikindlustusandjad, peavad avalikustama keskkonnasäästliku majandustegevuse osakaalu kogu varas, mida nad rahastavad või millesse nad investeerivad.
Euroopa rohelises kokkuleppes tehti selgeks, et kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks ja liidu keskkonnasäästlikkuse eesmärkide saavutamiseks on kõigis majandussektorites vaja märkimisväärseid investeeringuid. Suur osa neist rahavoogudest peab tulema erasektorist. Selle investeerimispuudujäägi täitmiseks tuleb suunata erasektori kapitalivood keskkonnasäästlikumatesse investeeringutesse ja Euroopa finantsraamistik põhjalikult ümber töötada. Eelkõige rõhutati Euroopa rohelises kokkuleppes, et investoritel ja ettevõtjatel peaks olema lihtsam keskkonnasäästlikke investeeringuid kindlaks teha ja kontrollida nende usaldusväärsust.
