Kütusehindade olulist tõusu ei ole lähiajal oodata
"Odavama naftahinna otsene mõju on Eesti majanduse jaoks lühiajalises vaates kahtlemata positiivne, kuna soodustab elanike tarbimist ning vähendab ettevõtete tootmiskulusid, eelkõige transpordisektoris. Samuti pehmendab see kütuseaktsiisi tõstmise mõju kütuse jaehindadele," ütles panga peaökonomist Tõnu Mertsina oma kommentaaris.
"Seevastu, põlevkiviõlitööstusele on praegused madalad naftahinnad väga ebasoodsad, kuid üksi selle tegevusala panus Eesti majanduskasvu ei ole suur," lisas ta.
"Mida madalam on kütuse sisseostuhind, seda kõrgem on maksude nagu kütuseaktsiis ja käibemaks osakaal. Maksude osakaal bensiini jaehinnas on veidi üle poole. Seetõttu ei ühti ka Eestis mootorikütuse jaemüügihindade ja toornafta maailmaturuhindade kasvukõverad," ütles Mertsina. "Eestis mõjutab mootorikütuse jaehinda lisaks veel euro nõrgenemine, mis muudab sisseostetud kütuse kallimaks," lisas ta.
Kui näiteks juunis oli maailmaturul toornaftahind 44 protsenti madalam kui aasta varem, siis Eestis oli mootorikütuse jaehind madalam vaid 9 protsenti.
Kui vaadata madalate naftahindade mõju Eesti kaubanduspartneritele, siis Euroopa Liidus võidavad nendest Mertsina sõnul enamus liikmesriike. Küll aga avaldab Venemaa majanduslangus negatiivset mõju nii Eestile kui lähinaabritele- Soomele, Lätile ja Leedule. Ligikaudu viiendik Venemaa majandusest on seotud energiasektoriga. Madalamad naftahinnad lükkavad edasi majanduskasvu taastumise Venemaal.
"Kuigi majanduskasv kogub euroalal tasapisi hoogu ning laenuaktiivsus paraneb, on madalad energiahinnad peamiseks piduriks hinnakasvu kiirenemisele ning Euroopa Keskpanga kaheprotsendiline inflatsioonisiht on jätkuvalt veel mägede taga. Küll aga peaks aasta teisel poolel puhtalt baasefekti tõttu hinnakasv tasapisi kiirenema, kuna naftahinnad läksid kiirelt langusesse alates möödunud aasta juuni lõpust," prognoosis ökonomist.