Tervelt kolmandik pensioniks mittekoguvatest inimestest toob põhjuseks, et nad ei ole võimelised vanaduspõlve tarbeks raha kõrvale panema.
Huvi pensionikogumise vastu on viimastel aastatel kasvanud
Luminori tellitud ja uuringufirma Norstat mullu tehtud küsitlusest ilmnes, et Baltimaade võrdluses on eestlastega üsna sarnases seisus leedulased – seal vastas 29 protsenti küsitletutest, et ei saa endale lubada pensioniks raha kogumist. Lätis oli selliste inimeste osakaal veelgi kõrgem – 39 protsenti.
Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on majanduslik toimetulek kõige suuremaks takistuseks 40–49-aastaste inimeste seas – pensioni kogumiseks ei jagu vahendeid 37 protsendil inimestest. Nooremates vanuserühmades jääb nende inimeste osakaal alla 30 protsendi ning 50–65-aastaste puhul 32 protsenti.
„On mõnevõrra muret tekitav, et parimas tööeas inimestest sedavõrd suur osakaal ei saa omale enda sõnutsi lubada raha kogumist, kuigi vanaduspõlve kindlustamiseks on see kõige õigem aeg,“ märkis Vahur Madisson.
„Kui Eesti keskmist palka teeniv 40-aastane töötaja paneb kõrvale ligi 6 protsenti oma töötasust ehk 100 eurot kuus, siis ulatub pikaajalist aasta keskmist tootlust arvestades tema kolmandasse sambasse kogutud investeering 25 aastaga enam kui 70 000 euroni.“
Madissoni sõnul on mõistetav, et viimaste aastate kiire hinnatõus koos juba toimunud ja eesootavate maksutõusudega muudab paljude jaoks tulevikuks raha kogumise keeruliseks.
„Positiivne on samas, et inimeste huvi pensionikogumise vastu on viimastel aastatel kasvanud, seda nii teise samba maksete suurendamise kui ka kolmandasse sambasse kogujate arvu suurenemise kaudu,“ rääkis Luminori pensionifondide fondijuht. „Pensionipõlvele tasub mõelda igaühel vanusest olenemata ning alustada võib ka väiksemate summadega – peamine on harjumuse tekitamine ja tulevikule mõtlemine.“
Kolmandasse sambasse suhtutakse skeptiliselt
Sageli aitab kogumisharjumuse tekitamisel igapäevakulutuste ülevaatamine ja optimeerimine. „Võib kaaluda mõnest mugavusteenusest loobumist, näiteks kunagi liitutud striiminguteenuse või tasulise nutirakendusega, mida on kasutatud vaid kord või väga harva,“ tõi Madisson välja.
Uuringust nähtus ühtlasi, et majanduslike põhjuste kõrval toob sisuliselt sama palju ehk 33 protsenti inimestest mittekogumise põhjusena välja, et nad ei usu kolmandasse sambasse kui turvalisse ja kasu toovasse investeeringusse. Kõige skeptilisemad on selles osas taas 40–49-aastased, kellest usub seda tervelt 43 protsenti.
„Kolmanda samba kui ebaturvalise investeeringu kartusel ei ole kindlasti alust. Fondijuhid investeerivad fondide vara nii ülemaailmsetele kui ka Baltikumi rahaturgudele. Ka lõppenud 2024. aasta oli siin märgiline, kus tänu globaalselt soodsatele tuultele maailma finantsturgudel kasvas Eesti kolmanda samba fondide kogumaht 45 protsenti ehk 890 miljoni euroni,“ rääkis Luminori pensionifondide fondijuht.
Uuringufirma Norstat tegi pensionikogumise teemalise uuringu kõigis kolmes Balti riigis eelmisel aastal. Eestis küsitleti kokku 1003 inimest vanuses 18–65 eluaastat.
