Juuli oli neljas järjestikune kuu, kus majandususaldus natuke vähenes.
Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) langes viimase kuuga
tööstuses, kaubanduses ja ehituses, paranes tarbijatel ja
teenindussektori ettevõtjatel.
Kõigis sektorites on Eestis kindlustunde indikaatorid siiski oluliselt üle ajaloolise keskmise.
Ka Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus vähenes (juunis indeks
104,6, juulis 102,4) ja 2,2 punkti langes usaldus ka euroalal (juunis
indeks 105,4, juulis 103,2). Euroalal halvenes kõigi majandussektorite
konjunktuur, suurim oli langus tööstuses ja teenindussektoris.
Majandususaldus vähenes enamikus euroala suurriikides (Prantsusmaal
langus 0,5 punkti, Saksamaal 1,8 punkti, Itaalias 4.5 punkti). Itaalias
on lisaks tugevale langutrendile majandususaldus olnud nüüd kolmandat
kuud järjest alla ajaloolise keskmise.
Kõrgeim majandususaldus oli endiselt Saksamaal (112,7), Leedus (110,2),
Rootsis (108,3). Madalaim oli majandususaldus Kreekas (70,9 – tõus
kuuga 0,9 punkti), Küprosel (80,0 – langus kuuga 1,1 punkti) ja
Portugalis (83,7 – langus kuuga 0,9 punkti).
Majandususaldus langes Soomes kuuga 2,2 punkti (indeks 104,2) ja Rootsis 5,6 punkti (indeks 108,3).
Alla ajaloolist keskmist oli majandususaldus langenud 17 Euroopa Liidu riigis.
Eesti majandususaldusindeks on Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2010).
