Suurvee ajal on Läti elektrisüsteemi saldo pidevalt 700–800 megavatiga
plussis. "See on raha, millega suuresti Valgevene lõpututest soodest
pärit vesi panustab Läti väliskaubanduse bilansi tugevdamisse," ütles
Veskimägi.
Ta lisas, et kui tavaliselt on Lätis suvel ja hilissügisel elektri
defitsiit, sest soojusjaamadel ei ole töötamiseks piisavat
soojuskoormust ja Daugaval ei ole piisavalt vett, siis kevadeti muutub
Läti tänu suurveele ühel hetkel importivast elektrisüsteemist suureks
eksportijaks. Eesti muutub omakorda eksportivast süsteemist importivaks.
Veskimägi sõnul on argipäevadel olnud Lätist kaubanduslike koguste
eksport Eestisse ligi 150–200 megavatti, päeval impordib Eesti vähem,
öösel rohkem. Nädalavahetusel ulatus import 350–400 megavatini.
"Mõneti on see parim näide ühiskondade sotsiaal-majanduslikust võidust,
kui integreerida elektrisüsteeme, elektritootmise viise ja turge. Suurem
süsteem, erinevate tootmisviiside ja kütustega, annab optimaalseima
lahenduse nii tarbijale läbi parema hinna, kui tootjatele läbi võimaluse
oma tootmisvõimsusi maksimaalselt ära kasutada. Kui Eesti ja Läti vahel
elektrikaubandust ei oleks, ei saaks me nautida päevi keskmise
elektrihinnaga 30–40 eurot megavatt-tunni kohta," seisab
blogisissekandes.
Elektribörsi Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna hinnastatistika järgi
on alates 5. aprillist megavatt-tunni hind olnud enamikul päevadel
vahemikus 30–40 eurot.
Praegu on Eestis neli megavatti installeeritud hüdroelektrijaamu, mis on
Veskimägi sõnul olematu võimsus. Blogis seisab, et enamus Eesti
potentsiaalsest hüdrovõimsusest asub Narva jõel, mida Eesti ei kasuta
või ei saa kasutada.
Eleringi juhi sõnul on üldine rahvusvaheline tava, et riigid jagavad
piirijõgedel olevaid hüdrovõimsusi lähtuvalt veehaarde
proportsioonidest. Narva jõe veest ligikaudu üks kolmandik tuleb Eesti
territooriumilt. "Seega peaks üks kolmandik hüdrovõimsustest kuuluma
Narva jõel Eestile."
Veskimägi kirjutas, et hetkel on Narva hüdroelektrijaamas, mis asub Vene
Föderatsioonis, kolm 42-megavatist generaatorit. "See on peaaegu
maksimum, mis Narva jõel saaks üldse välja pigistada. Maksimaalne
hüdrovõimsus oleks kuskil 150 megavati ümber."
"Seega Eestil võiks olla ligi 50 megavatti hüdrovõimsust Narva jõel, mis
oleks juba täitsa arvestatav võimsus. Ja see ei oleks midagi
erakorralist, pigem on erakorraline see, et me ei saa enda
loodusressursside kasutamisest täna mingit majanduslikku kasu," rääkis
Veskimägi.
BNS
