"Ekspordi, tööstustoodangu ja tootlikkuse kiire kasv algas eelmise aasta
alguses ning jätkub prognooside kohaselt ka 2011. aastal. Eesti
jooksevkonto on ülejäägis ning kaupade ja teenuste väljavedu ületab
importi. Lisaks tööstuse ning kaupade ja teenuste väljaveo kiirele
kasvule suureneb 2011. aasta jooksul ka sisenõudluse ehk investeeringute
ja tarbimise osakaal majanduskasvus," kõneles rahandusminister.
Ligi rõhutas järgneva nelja aasta eelarvestrateegiast rääkides, et
tähtis on hoida eelarvet tasakaalu lähedal ja vältida riigivõla kasvu.
"Väikeses ja avatud majanduses - ning vastutustundliku majanduspoliitika
puhul üldisemalt - ei ole mõtet rääkida valitsuse aktiivsest rollist
sisenõudluse kunstlikul ja ajutisel stimuleerimisel," ütles minister.
Ligi sõnul tuleb lisaks kriisi haldamisele tegeleda ka kriiside
ennetamisega. "Kriisile eelnenud aastatel kogutud reservid võimaldasid
majanduslanguse ajal rahastada riigi kulutusi ega seadnud eelarve
täitmist sõltuvusse rahaturgude kõrgetest intressidest," rääkis ta.
Pidevalt kasvanud valitsussektori investeeringud ja tulemuslik Euroopa
Liidu (EL) struktuurifondide kasutamine on ministri hinnangul oluliselt
suutnud majanduse kohandumist toetada ja kriisi mõju leevendada.
Ligi tõi järgmiste aastate eelarvepoliitikast rääkides välja neli
põhimõtet, milleks on näiteks valitsussektori eelarve ülejääki viimine
2013. aastal ning kogu programmiperioodi jooksul valitsussektori
netovarade taseme hoidmine ehk likviidsed varad ületavad võlakoormust.
Maksukoormuse soovib riik alandada majanduslanguse eelsele tasemele ning
eelkõige on plaanis langetada tööjõuga seotud maksud. Ühtlasi ootab
riik maksutulude suurenemist aastatel 2012–2015 keskmiselt kuus
protsenti aastas.
BNS
