„Euroala riikide eelarvepuudujääkide vähenemine ja võla stabiliseerimine on positiivsed märgid,“ ütles Ligi. „Samas ei tohi alahinnata poliitilise tahte tähtsust, mis on tasakaaluka eelarveprotsessi üks eeldusi. Riikide ühine kohustus on eelarvekavade hinnangutest parim võtta ning vältida nii mineviku vigade kordumist," lisas Ligi.
Euroopa Komisjon juhtis Eesti tähelepanu sellele, et struktuurse eelarvetasakaalu reegel tuleb vastu võtta enne 2013. aasta lõppu. Samuti on viibinud mitmeaastaste kululagede kehtestamine.
Riigikogu menetluses oleva eelarve baasseadusega on kavas täita struktuurse eelarvetasakaalu nõue ning anda vahendid ka selle tagamiseks - panna paika riigieelarve koostamise alused, kehtestada eelarvereeglid kõikidele valitsussektori liikmetele ning suurendada valmisolekut reageerida majanduslangusele.
Vastupidiselt seni siseriiklikult kõlanud kriitikale on uue baasseadusega kavas anda Riigikogule suurem kaasarääkimisvõimalus valdkondade arengukavades. „Riigikogu panus muutub sisulisemaks. Seni sai parlament arengukavaga nõustuda või esitatud kujul tagasi lükata, kuid edaspidi esitaks riigikogu oma seisukohad arengukava sisule. Rääkimata võimalusest arutada edaspidi kõiki arengukavasid,“ ütles Ligi.
Ministri sõnul jääb Riigikogule alati võimalus tuua riigi eelarvestrateegia arutamiseks Riigikogusse ning seda ei muuda ka eelarve baasseadus.
Eelarvereegli vastuvõtmise tähtaeg on 2013. aasta lõpp. Tähtaja ületamisel rakendub tavapärane rikkumismenetlus. Euroopa Komisjon uurib põhjusi, liikmesriik saab esitada selgituse ning alles siis, kui liikmesriik keeldub täitmisest, võib menetlus jõuda kohtuni.
