Vastates küsimusele, kas lähiaastatel on oodata mõnda suuremat
maksureformi ütles Ligi Eesti Päevalehele antud intervjuus, et ruum
manööverdamiseks on väga õhuke, Tema sõnul seob Reformierakond oma
maksuplaanid eelarve võimalustega.
Tuleva aasta riigieelarvesse on maksutulusid planeeritud umbes 66,5
miljardit krooni ja toetusi ehk suuresti euroraha 17 miljardit krooni.
Rääkides eurorahast, märkis Ligi, et sellega saab arvestada 10 aastat
ikka.
Ligi prognoosi järgi on Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil
euroraha summad summaarselt suuremad. "Proportsiooni poolest, võrreldes
näiteks sisemajanduse kogutoodanguga, jäävad need ehk samale tasemele
või natuke vähenevad," ütles ta.
Euroraha aga ei jaotu üle aastate päris ühtlaselt, 2010–2011 ongi Ligi
sõnul tegelikult tipp. "Täpselt ei oska öelda, sest planeeritud ja ära
kasutatava raha vahel on erinevusi. Näiteks haridusse-teadusesse
planeeritakse pidevalt rohkem, kui suudetakse ära kasutada. Samamoodi on
pika vinnaga ka igasugused veeprojektid."
Rääkides riigifirmade dividendidest ütles rahandusminister, et
riigifirmad võivad lähiaastatel oodata seda, et riik vaatab ka edaspidi
nende investeerimiskavadele kriitilise pilguga. "Võivad oodata, et
omanikul on alati õigus ja tihti ka vajadus kasumit jaotada," märkis ta.
"Läbi riigieelarve tulevad investeeringud on enamasti ka rohkem avalikes
huvides kui eri firmade arenguambitsioonid. Firmade fantaasia on tihti
ju väga lennukas ja plaanid kõrged. Eestimaa ei kasva suuremaks," lausus
Ligi. "Aga me ei võta viimast. Me ei võta kogu kasumit ära. Oleme
mõistlikud ja arutame läbi," lisas ta samas.
BNS
