Ligi rääkis, et lähiaastatel jääb hinnatõus Eestis kiiremaks võrreldes
kogu eurotsoonis eesmärgiks võetud kahest protsendist veidi madalama
hinnatõusuga. Eestis kerkivad hinnad tõenäoliselt vahemikus 2-4
protsenti. Kiirem tõus tuleneb Eesti madalamast hinnatasemest ja hindade
ühtlustamisest.
Minister märkis siiski, et selleks aastaks oodatav hinnatõus kolm
protsenti ja järgmiseks aastaks oodatav neli protsenti on "kindlasti
häirivad numbrid, aga mitte väga hullud". Ajaloos tagasi vaadates on
hinnatõus Eestis olnud neist numbritest enamasti kõrgem, lisa ta.
Eesti hinnatõusu taga on valdavalt muutused maailmaturuhindades.
"Järgmine aasta hakkab ka inimeste ostujõud kohanema, sest majandus ju
on hakanud kasvama," ütles Ligi samas.
Kui Eesti praegusest hinnatõusust välja arvata toidu ja kütuse
kallinemine ehk vaatada baasinflatsiooni, siis see on nii Eestis kui
eurotsoonis ligikaudu ühe protsendi tasemel ja suund on sama, rääkis
Ligi.
Tuleva aasta riigieelarve koostamisel prognoosis rahandusministeerium
selle aasta inflatsiooniks Eestis 2,6% ja tuleval aastal 2,5%.
BNS
