Siinkohal tutvustab Tallinna Ettevõtlusamet peamisi seaduserikkumisi, mille puhul on tulnud ettevõtjaid korrale kutsuda.

1. Kaupleja müügikoht (tegevuskoht) ei ole registreeritud majandustegevuse registris

Kaubandustegevuse seaduse (edaspidi KaubTS) § 12 lõige 1 ütleb, et kauplejal ja kaubanduse korraldajal on lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris (edaspidi MTR).

Kõik kaubandustegevusega tegelevad hulgikaubanduse, jaekaubanduse, toitlustamise ja teenindusega tegelevad ettevõtted (müügikohad), samuti tänava- või turukaubanduse korraldamisega tegelevad ettevõtjad peavad enne kaubandustegevusega alustamist esitama taotluse müügikoha kandmiseks MTR-i. Ilma registreeringuta ei ole lubatud kaubelda. Tallinnas tuleb taotlus esitada müügikoha aadressi järgi vastava linnaosa valitsusele ja tasuda
eelnevalt riigilõiv.

Loe veel: Kuidas taotleda registreeringut majandustegevuse registris?

NB! Iga aasta 15. aprilliks tuleb kinnitada MTR-i kantud andmete õigsust, st esitada linnaosa
valitsusele registreeringu õigsuse kinnitamise vorm. Kui seda ei tehta, siis vastavalt
majandustegevuse registri seaduse § 26 lõikele 3 peatub ettevõtja registreering alates 1. maist,
mis tähendab, et ettevõtja ei tohi enam peatatud registreeringuga müügikohas kaubelda. Kuue
kuu möödumisel kustutatakse peatatud ja kinnitamata andmetega registreering ning selle
taastamiseks tuleb uuesti esitada taotlus ja tasuda riigilõiv.

2. Majandustegevuse registris on puudulikud või aegunud andmed

Majandustegevuse registri seaduse § 25 lõige 1 kohustab ettevõtjat registri andmete muutumisel või registreeritud tegevusalal tegevuse lõpetamisel viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul esitama haldusorganile taotluse registreeringu muutmiseks või kustutamiseks.

Kui ettevõtja lõpetab tegevuse MTR-i kantud müügikohas või muudab andmeid, mida ta on esitanud MTR-i kandmiseks, tuleb muudatusest viivitamatult kirjalikult teatada linnaosa valitsusele (esitada taotlus andmete muutmise kohta). Müügikoha lahtiolekuaeg, ettevõtja juriidiline aadress või muud andmed peavad olema õiged. Kui ettevõtja poolt antud meiliaadress või postiaadress on registris valed, siis ei jõua registripidaja poolt saadetud teated ettevõtjale kohale, näiteks meeldetuletus registreeringu õigsuse kinnitamise vajaduse kohta.

Kõik registritoimingud, mis puudutavad registrisse kantud müügikoha andmete muutmist, tehakse tasuta, kaasa arvatud peatatud registrikande taastamine pärast andmete õigsuse kinnitamist kuue kuu jooksul enne müügikoha registrist kustutamist.

NB! Müügikoha aadressi muutmisel ei ole tegemist MTR-i andmete muutmisega, vaid uues
müügikohas tegevuse alustamisega. Sel juhul tuleb esitada taotlus uue tegevuskoha MTR-i
kandmiseks ja ühtlasi teatada linnaosa valitsusele eelmises tegevuskohas tegevuse
lõpetamisest.

3. Müüdaval kaubal puudub saatedokument

Kaubandustegevuse seaduse § 4 lõike 1 punkt 7 kohaselt on kaupleja kohustatud omama kauba saatedokumenti ning esitama selle järelevalvet teostava isiku nõudmisel, välja arvatud juhul, kui seda ei ole kontrollimomendil võimalik esitada kauplejal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu. KaubTS § 8 lg 1 järgi on saatedokument kaubaga kaasas olev dokument, mis võimaldab kaupa identifitseerida ja millel on raamatupidamise seadusega algdokumendile kehtestatud rekvisiidid.

Müügikohas peab alati olema võimalik tõendada müüdava kauba päritolu ja järelevalveametnikule tuleb tema nõudmisel esitada kauba saatedokumendid.

NB! Alkoholiseaduse § 21 sätestab alkohoolse joogi saatedokumendile erinõuded. Alkoholi vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab kauba saaja kontrollima saatedokumendi nõuete täitmist ja tootjapoolse partii tähistuse vastavust saatedokumendile. Nõuetekohase saateleheta ei ole alkohoolse joogi jaemüük lubatud.

4. Müüdaval kaubal puudub nõuetekohane märgistus

Tarbijakaitseseaduse § 5 lõige 1 sätestab, et tarbijale pakutaval või müüdaval kaubal või selle müügipakendil või kauba külge kinnitatud etiketil olev märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama kõigile selle kauba märgistuse kohta kehtestatud nõuetele.

NB! Kauplejatel tuleb veenduda, et müügile pandud kaup oleks nõuetekohaselt märgistatud. Hulgimüüjatelt ei tuleks vastu võtta puuduliku märgistusega või märgistamata kaupa. Vastutust sellise kauba tarbijale müügi eest kannab jaekaupleja.

Mitmetele kaubagruppidele (toidukaubad, rõivad ja tekstiiltooted, jalatsid, kosmeetikatooted, mänguasjad jm) on Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega kehtestatud märgistamise erinõuded. Kui konkreetse kauba kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud, siis tuleb lähtuda tarbijakaitseseaduse § 5 lõigetes 2 ja 4 sätestatust. Sel juhul peab märgistuses olema vähemalt kauba nimetus, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja kauba liiki, omadusi ja otstarvet arvestav täiendav teave nagu kauba mõõtmed, koostis, juhised hooldamiseks, hoiatused ja ettevaatusabinõud kauba kasutamise või hävitamisega seotud ohtude vältimiseks.

5. Müüdaval kaubal puudub nõuetekohane kasutusjuhend

Tarbijakaitseseaduse § 6 kohaselt peab tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale olema lisatud tootja kasutusjuhend. Võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde vähemalt ulatuses, mis võimaldab tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks ja sihipäraseks kasutamiseks, õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks.

NB! Kasutusjuhend tuleb ostajale alati kaubaga kaasa anda. Kaubale kinnitatud eestikeelne lühitõlge ei tohiks kinni katta kauba pakendil olevat tootjapoolset originaalteavet.

6. Rikutakse hindade avaldamise nõudeid

Kauba või teenuse hinna avaldamise nõuded on kehtestatud tarbijakaitseseaduse §-des 7 ja 8 ja täpsustatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. aprilli 2004 määrusega nr 76 Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded .

Kauba ja teenuse pakkumisel ja müügil tuleb tarbijale teatavaks teha nii kauba müügihind kui kauba ühikuhind, mis tulevad avaldada kirjalikult selgelt ja loetavalt ning tarbijale üheselt mõistetavalt ja kergesti märgatavalt.

NB! Alkoholiseaduse § 43 sätestab, et alkohoolse joogi müügihinda ei tohi avaldada selliselt, et tarbijale oleks samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind. Koos müügihinnaga peab olema avaldatud alkohoolse joogi liik ja nimi.

Kokkuvõtteks

Ülaltoodud kuus punkti kirjeldavad tarbijakaitseseaduses ja kaubandustegevuse seaduses sätestatud üldisi kauplemisnõudeid, mille rikkumisi järelevalveametnikud kõige sagedamini on tuvastanud.

Lisaks üldseadustele on teatud kaupade käitlemise kohta kehtestatud eriseadustega täiendavad
nõuded, millest olulisemad leiad siit:
Toiduseadus
Alkoholiseadus
Tubakaseadus
Väärismetalltoodete seadus