"Tarbijad aga on valmis maksma kõrget hinda, sest pelgavad hinnatõusu jätkumist tulevikus," ütles Uusküla. Ta prognoosib, et kuigi juuni juuni hinnatõus näitas vaibumisele vastupidiselt veel kiirenemise märke, siis tänavu teisel poolaastal sellist hinnakasvu jätkumist oodata pole.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 2,7 protsenti ning võrreldes eelmise aasta juuniga 21,9 protsenti. "2,7-protsendine hinnatõus võrreldes maikuuga tähendaks 38-protsendist hinnatõusu, kui hinnad kasvaksid terve aasta samas tempos," märkis seejuures ökonomist.
Hinnatõus on tema sõnul aga väga ebaühtlane. "Sideteenused odavnesid ja nende eest tuleb maksta vähem kui eelmine aasta. Alkoholi hinnad küll tõusid, kuid suhteliselt teistesse kaupadesse on alkohol palju odavam kui varem. Samuti on kasvanud vähem hariduse ja meditsiiniteenuste hinnad," tõi Uusküla välja.
Hinnad kasvavad siiski palju kiiremini kui palgad, mistõttu on palkade reaalne ostujõud alanenud ja nende ettevõtete jaoks, kes koduturule müüvad ja on hindu tõstnud, tööjõud märkimisväärselt odavnenud. "Seevastu nendes tegevusalades, kus hindu pole saanud tõsta, näiteks tervishoid või haridus, on järjest raskem tööjõudu hoida, sest palgasurve kasvab ja töötajad lahkuvad valdkondadesse, kus palgad kasvavad kiiremini," lisas ta.
Hinnakasvu tingimustel on ökonomisti selgitusel muutumas raskeks eksportivate ettevõtete elu, sest mujal maailmas on hinnad märkimisväärselt vähem kasvanud. Seetõttu võib oodata, et vähem ettevõtteid tuleb Eestisse ning teised teevad oma lahkumisotsused kiiremini, mis omakorda aeglustab tulevikus majanduskasvu.
Riigieelarve vaates on võimalik valida, kas lasta hindadel tõusta ja kompenseerida seda sissetulekute kasvuga toetuste ja kõrgemate palkadega või piirata hindade kasvu otse, mis ei too kaasa vajadust hinnakasvu lisasissetulekutega kompenseerida. Kui hindadel lastakse kasvad, siis see võib kaasa tuua laiema hinnakasvuspiraali, mida on hiljem kulukas peatada,
nentis ta.
