Vastavalt kinnisvaraobjekti seisukorrale või iseloomule kujuneb ka selle müügiprotsess ning see puudutab otsapidi ka kodulaenuga seotud detaile ja tähtaegasid. Olemasoleva kinnisvara puhul on aga detaile, millele tähelepanu pöörata, märksa rohkem kui uusarenduste puhul, kuna neid saab kohapeal vaatamas käia. "Eelkõige on oluline fikseerida, millises seisus kinnisvara üle antakse ning mis hinnas sisaldub. Täpsuse huvides võiks üle käia kõik korteris leiduvad esemed ja müüja või maakleriga kokku leppida, milline mööbel või ese pärast üleandmist sisse jääb ja milline mitte," soovitas Rebane.
Eeskätt puudutab selline olukord niinimetatud kohtkindlat mööblit, milleks on sageli näiteks korterisse või eramusse sisseehitatud köök. "Olen kohanud ka vaidlusi, kus arutatakse, kas köök või mõni selle osa on kohtkindel mööbel või mitte – seega tuleb veenduda, et osapooled on üksteisest ühtmoodi aru saanud," toonitas ta.
Kuna kinnisvara seisukord võib vastavalt objekti vanusele väga palju erineda, on Rebase sõnul oluline, et kõik kohapeal räägitud eripärad või üleandmist puudutavad lubadused oleksid fikseeritud ka kirjalikult. Eeskätt puudutab see näiteks kinnisvara varjatud puudusi. Puuduste fikseerimine notariaalselt aitab tagalat kaitsta ka kinnisvara müüjal. "Kuna ostjal on võimalik tehingut vaidlustada kolme aasta jooksul, aitab puuduste fikseerimine selliseid olukordi vältida, sest kui ostjat on puudustest teavitatud ja ta on lepingu allkirjastanud, on ta kirjalikult kinnitanud, et on sellest eripärast teadlik," selgitas eraisikute panganduse juht.
"Pangad tuginevad laenu väljastamise otsuse tegemisel eksperthinnangule ehk hindamisaktile, kus on kinnisvara seisukord detailselt kirjeldatud. Üldiselt kohtab selliseid juhtumeid, kus kinnisvara seisukord ei vasta hindamisaktile, väga harva. Kui aga näiteks juhtub, et korteri üleandmiseks lepitakse kokku hilisem kuupäev ning siis ei vasta korter enam kaugeltki varem lepingus kirjeldatud seisukorrale, huvitab see kindlasti ka panka kui laenu väljastanud osapoolt," lisas Rebane.
See on tema sõnul ka põhjus, miks on kodulaenuga finantseeritud kinnisvara puhul kohustuslik omada kodukindlustuse lepingut. "Kinnisvaratehingus on väga palju osapooli, kes kõik soovivad veenduda, et kokkulepitu vastab ka reaalsele olukorrale," toonitas ta.
