20.06.2017 Teisipäev
Mais kasvas elektritoodang mullusega võrreldes 66 protsenti
Eesti elektritoodang suurenes mais aasta varasemaga võrreldes 66 protsenti, moodustades 1018 gigavatt-tundi.
Tootmine taastuvallikatest kerkis 22 protsenti 105 gigavatt-tunnini, samal ajal kui tootmine mittetaastuvatest allikatest suurenes 74 protsenti 912 gigavatt-tunnini, teatas Elering.
Elektritarbimine kasvas aastases võrdluses viis protsenti, moodustades 651 gigavatt-tundi. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise arvestuses kujunes mais 14,1 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas kohalik tootmine elektritarbimist 367 gigavatt-tunniga.
Elektri kaubanduslik import moodustas möödunud aasta maikuu impordimahust ligikaudu viiendiku ehk 97 gigavatt-tundi. Elektri kaubanduslik eksport kasvas kolm protsenti 449 gigavatt-tunnile.
Elektri impordist pärines 75 protsenti Soome suunalt ja 25 protsenti Läti suunalt. Ekspordist 75 protsenti läks Lätti ning järelejäänud 25 protsenti Soome. Kuu kokkuvõttes oli Eesti elektrikaubandusbilanss 352 gigavatt-tunniga ülejäägis.
Lätis kasvas elektritoodang aastatagusega võrreldes kümnendiku, moodustades kokku 581 gigavatt-tundi. Valdav enamik elektritoodangust põhines hüdroenergial, mida soodustas mullusest kõrgem hüdroressursi saadavus. Keskmine vee juurdevool Läti Daugava jõel oli tänavu mais 954 kuupmeetrit sekundis võrreldes 725 kuupmeetriga sekundis aasta varem. Hüdro- ja tuuleenergia toodangu osatähtsus Läti kogutoodangust moodustas 72 protsenti.
Baltikumi summaarne tootmine kasvas mais aasta varasemaga võrreldes 37 protsenti ja tarbimine 3 protsenti. Kolme riigi elektribilansiks kujunes defitsiit 12 protsenti kogutarbimisest ehk 237 gigavatt-tunni ulatuses.
Põhjamaades kasvas nii elektri tootmine kui tarbimine 3 protsenti. Mai bilanss oli 1057 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis. Põhjamaade hüdroreservuaaride täituvus oli maikuu lõpu seisuga 44,5 protsenti maksimaalsest. Aasta tagasi samal ajal oli sama näitaja 55,8 protsenti
Märksõnad
