„Eesti SKT püsis eelmise aasta neljandas kvartalis kolmanda kvartaliga võrreldes muutumatuna, jätkates varasemat trendi. Aastataguse perioodiga võrreldes oli majanduslangus vaid 0,1 protsenti, mis tähendab, et SKT on püsinud sisuliselt samal tasemel juba üle aasta,“ märkis Uusküla.
Uusküla tõdes, et kuigi see ei pruugi kõlada positiivselt, tähistas see siiski majanduslanguse lõppu. Kuna 2023. aasta alguses oli majandusaktiivsus kõrgem, kuid aasta jooksul oli mitu languskvartalit, vähenes Eesti SKT 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 0,8 protsenti. Aasta keskmisena elu paremaks ei läinud.
Tänavu on oodata tagasihoidlikku majanduskasvu
Uusküla sõnul on tulemused küll ootuspärased, kuid siiski pettumust valmistavad. Luminor prognoosis eelmise aasta majanduslanguseks umbes üks protsent ning kuigi aasta alguses loodeti majanduskasvu elavnemist viimastel kuudel, siis seda ei juhtunud.
„Käesoleva aasta alguses jõustunud ja aasta jooksul rakenduvad maksutõusud vähendavad paljude inimeste sissetulekut, mistõttu on paratamatu eelarve ülevaatamine ja kulutuste kärpimine – seda tehti juba eelmisel aastal. Samal ajal on riigieelarve panus majanduse toetamisel väiksem, kui algselt loodeti. Positiivseid märke oli aga näha ekspordis ja töötlevas tööstuses,“ kommenteeris Uusküla.
Tema sõnul on see esialgne kiirhinnang ning detailne ülevaade veel puudub – pole selge, millised SKT komponendid mõjutasid majandust positiivselt ja millised negatiivselt. Samuti ei ole teada, kas ja millised ühekordsed sündmused võisid statistikat mõjutada.
Sellel aastal on Uusküla sõnul oodata tagasihoidlikku majanduskasvu, mida veab eelkõige ekspordi suurenemine ja mõõdukas impordinõudlus. Kasvu on oodata ka investeeringutes. Eratarbimine seevastu märkimisväärselt ei kasva, kuna maksutõusud ja reaalse palga vähenemine langetavad inimeste ostujõudu.
Uusküla tõdes, et väike majanduskasv ei pruugi tunnetuslikult tähendada heaolu kasvu, sest töötada tuleb rohkem, vaba aega jääb vähemaks ja tarbimisvõimalused ei suurene. Siiski võib kindlustunne paraneda, kui nähakse võimalusi 2026. aasta arengutes – kopsakama sissetuleku lootuses võib suureneda nii laenuvõtmine kui ka väheneda säästmine.
