Enim kasvasid teises kvartalis reaalsektori ettevõtete finantsvarad, märkis keskpank. Ettevõtete finantsvarade jääk on aastaga suurenenud kolme protsendi võrra, ulatudes teise kvartali lõpus 420,7 miljardi kroonini. Põhiliselt kasvasid ettevõtete finantsvarad likviidsete varade ja debitoorsete võlgnevuste suurenemise tõttu.

Ka reaalsektori ettevõtete finantskohustused on aastaga kasvanud 4,5 protsendi võrra. Teises kvartalis suurenesid eelkõige kreditoorsed võlgnevused ja muud kohustused. Samuti jätkus tendents, et reaalsektori ettevõtted vähendasid kodumaist laenamist ja suurendasid samal ajal laenamist välisriikidest. Välislaenukohustuste osakaal reaalsektori ettevõtete laenukohustustes kokku kasvas 26 protsendini, mis on võrreldav Eesti Euroopa Liitu astumise aegse tasemega.

Ühe miljardi krooni võrra kasvasid teises kvartalis ka majapidamiste finantsvarad ning seda nii hoiuste kasvu, väärtpaberite soetamise kui ka pensionikindlustusmaksete tõttu. Aastaga on majapidamiste finantsvarade jääk kasvanud 9,2 protsendi võrra, kuid võrreldes esimese kvartaliga kahanes finantsvarade väärtus mõnevõrra, hoolimata kvartali jooksul tehtud investeeringutest. Kahanemise tingis teises kvartalis aset leidnud väärtpaberite hinnalangus finantsturgudel. Kuna majapidamiste laenunõudlus on jäänud esimestest majanduse elavnemise ilmingutest hoolimata tagasihoidlikuks, on majapidamiste laenude maht jätkuvalt kahanenud.

Erinevalt erasektorist vähendas valitsemissektor keskpanga teatel teises kvartalis oma finantsvarasid, need kahanesid 0,3 miljardi krooni võrra. Eelkõige vähenesid kodumaised hoiused, mida kasutati muu hulgas väärtpaberite ja võlanõuete soetamiseks. Valitsemissektori laenukohustused ei muutunud samal ajal kuigivõrd, mistõttu see sektor oli teises kvartalis likviidsete varade kasutuselevõtu tõttu ainus netolaenuvõtja Eesti majanduses. Eelkõige peegeldab see keskvalitsuse eelarvedefitsiidi finantseerimist, sest kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide finantspositsioon teises kvartalis isegi paranes.

Rahvamajanduse arvepidamise finantskontodel kajastatakse nii erinevate majandussektorite kui ka kogumajanduse finantsvarasid ja -kohustusi, finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehinguid ning finantsvarade ja -kohustuste väärtuse mittetehingulisi muutusi. Tehingukonto tasakaalustavaks näitajaks on netolaenuandmine ja -võtmine, mis kujuneb vaadeldaval perioodil finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehingute vahena. Majandussektor on netolaenuandja, kui soetatud finantsvarade maht ületab sama perioodi jooksul kaasatud kohustuste mahtu või kui kohustuste mahu vähenemine ületab vaadeldaval perioodil finantsvarade realiseerimise.

BNS