Omavalitsuse tegevusvaldkondadest on kahel viimasel aastal kulud vähenenud absoluutsummades kõige rohkem hariduse ja majanduse valdkonnas.

Riigikontroll analüüsis valdade ja linnade finantsnäitajaid ning kogus omavalitsusjuhtide arvamusi selle kohta, kuidas on perioodil 2009 kuni 2010 koos majanduskliima jahenemisega kaasnenud tulude vähenemine mõjutanud omavalitsusasutuste töökorraldust, avalike teenuste pakkumist ja hakkamasaamist.

Perioodil 2009–2010 on omavalitsuste tulud vähenenud märkimisväärselt. Tulud on kriisiperioodil vähenenud võrreldes 2008. aastaga ligikaudu 2,9 miljardit krooni (185 miljonit eurot) ehk 13%.

Sissetulekute kiire vähenemise tingimustes oli möödapääsmatu ka vajadus vaadata kriitiliselt üle väljaminekud ning teha aegsasti otsused nende kooskõlla viimiseks kitsenenud oludega. Omavalitsuste esitatud andmetest selgub, et 2010. ja 2008. aasta võrdluses on väljaminekuid kokku tõmmatud ligikaudu 4,2 miljardi krooni (268 miljoni euro) eest. Tulude vähenemine on perioodil 2009–2010 saanud osaks ligikaudu 90%-le omavalitsustest ning pea kolmandikus omavalitsustes on see omavalitsusjuhtide arvates halvendanud teenuste kättesaadavust. Kuigi, tulude vähenemine ei toonud üle poolte omavalitsusjuhtide arvates kaasa suuri muutusi kohalikule elanikule või ettevõtjale.

Samas on tulude vähenemise korral iga neljas omavalitsus lõpetanud mõne vabatahtlikult võetud ülesande täitmise. Vabatahtlike teenuste nomenklatuuri on lühendanud 24% omavalitsustest, seejuures on enamasti loobutud kultuuri, spordi ja noorsootöö toetuste maksmisest.

Majandamiskulude ja investeeringute vähendamise tõttu on enim kannatanud teede ja tänavate seisund ning tänavavalgustus. Teede ja tänavate seisundi halvenemist ärajäänud investeeringute ja hooldustööde tõttu on kriisiperioodil täheldanud 82% omavalitsustest ning tänavavavalgustuse pealt on selle tööaega lühendades kokku hoidnud 66% KOVidest. 33% arvates on kulude vähenemisega halvenenud ka avalike hoonete kasutusvõimalused (näiteks on kriitilise piirini vähendatud energiatarbimist).

Omavalitsuse tegevusvaldkondadest on kahel viimasel aastal kulud vähenenud absoluutsummades kõige rohkem hariduse ja majanduse valdkonnas. Probleeme rahaliste kohustuste täitmisel on kogenud kolmandik omavalitsustest. Enim on esinenud probleeme võla tähtaegse tasumisega kaupade ja teenuste hankijatele – seda on kogenud 27% KOVidest.

Samal ajal ei ole omavalitsusasutuste arvu tulude vähenemine oluliselt mõjutanud: see ei ole kriisiperioodil märkimisväärselt muutunud. Siiski oli teenistujate arvu paaril viimasel aastal vähendanud 50% küsitletud omavalitsustest ning 37% hinnangul oli vähenemine tingitud tulude kahanemisest. 213-s vastanud omavalitsuses vähenes teenistujate arv kokku 4%.

Lisaks teenistujate arvule on enam kui pooled omavalitsused (58%) olnud sunnitud vähendama ka teenistujate palka, mis 2008. aastaga võrreldes on omavalitsustes keskmiselt kahanenud 10%. Omavalitsused tõdesid, et personalikulude vähenemine on halvendanud teenuste kättesaadavust pea kolmandikus omavalitsustes, sh on haldustoimingute aeg pikenenud ligikaudu 24%-s omavalitsustes ning asutuste töö- ja lahtioleku aegasid on lühendatud 14%-s omavalitsustes.

Riigikontroll ei saa aga omavalitsuste hinnangut avalike teenuste kättesaadavuse muutuste kohta kinnitada ega ümber lükata, sest endiselt ei ole riik kõige üldisemaltki kindlaks määranud teenuste miinimumtaset või kvaliteedinõudeid.

Riigikontroll