Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist.
Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem
raha.
Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal
toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha
kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis
korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta).
Piimatoodetele kulus kuus 12 eurot ja teraviljasaadustele 10.
Teraviljasaaduste puhul oli suurim kuluartikkel leib (2 eurot kuus
leibkonnaliikme kohta). Aedviljadele kulus enam raha kui puuviljadele
(vastavalt 8 ja 5 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Ka suhkrule ja
maiustustele kulus üle 6 euro kuus. Alkoholile kulus leibkonnaliikmel
kuus ligi 6 eurot, sellest enim kangele alkoholile, seejärel õllele ja
veinile.
Vaadeldes linna- ja maaleibkondade toidukulutusi jääb silma, et
lihatoodete puhul ostab linnaleibkond enam liha ja maaleibkond vorsti.
Puuviljadele kulub rohkem raha linnas ja aedviljadele maal. Üldiselt
kulub linnas raha toidule pisut rohkem, kuid toidu osatähtsus
kogukulutustest on maal pisut suurem.
Toidukulutuste kõrval oli teine suur kulugrupp eluasemega seotud
väljaminekud. 2010. aastal kulus leibkonnaliikmel kuus eluasemele
keskmiselt 50 eurot ning see moodustas kogukuludest 19%. Eluaseme puhul
oli suurimaks kuluartikliks elekter, millele kulus kuus 11 eurot
leibkonnaliikme kohta. Tsentraalküttele kulus ligi 10 eurot kuus.
Toit ja eluase on leibkonna eelarves vältimatud kulutused, mida
nimetatakse sundkulutusteks. Leibkonna elukvaliteeti näitab kõige
paremini sundkulutuste osatähtsus kogukuludest. 2010. aastal oli
sundkulutuste (toit ja eluase kokku) osatähtsus 45% kogukulutustest.
Eelmise, 2007. aasta uuringuga võrreldes on sundkulutuste osatähtsus
suurenenud ligi viis protsendipunkti. Kuni 2007. aastani valitses
sundkuludes pigem langustrend. Seega näitab sundkulude osatähtsuse
suurenemine 2010. aastal elukvaliteedi langust, sest leibkonnal jäi
muude kulutuste tegemiseks vähem raha ja võimalusi.
Kui toidule ja eluasemele on leibkond sunnitud kulutama, siis
transpordi, riiete ja jalanõude arvelt on võimalik kulusid kokku hoida.
Transport on leibkonna eelarves suuruselt kolmas kulugrupp. Transpordile
kulus 2010. aastal kuus keskmiselt 29 eurot leibkonnaliikme kohta. Siin
oli suuremaks väljaminekuks igakuine kütusele tehtav kulu, mis küündis
13 euroni leibkonnaliikme kohta ning teiseks ühistranspordi kasutus,
millele kulutati ligi 6 eurot kuus. Transpordile kulutas leibkond vähem
kui 2007. aastal. Viimastel aastatel on bensiini hind tõusnud ning
seoses sellega võib eeldada, et inimesed on enam kalkuleerima hakanud,
kas kõiki sõite ikka on mõttekas autoga teha ja bensiini osta.
Riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused on võrreldes 2007. aastaga
vähenenud 36%. Leibkonnad on kas riiete ja jalanõude ostmist edasi
lükanud või soetanud neid odavamalt allahindlusi ja taaskasutuskauplusi
kasutades.
Vabale ajale kulutas leibkonnaliige 2010. aastal 25 eurot kuus, mida on
veidi enam kui mõned aastad tagasi. Peamiselt kulutati vaba aja ja
kultuuriteenustele (kino- ja teatripiletid, spordiüritused jms), aga ka
vaba aja kaupadele (hobi- ja sporditarbed) ning audiovisuaal-,
fotograafia- ja infotöötlusseadmetele (televiisor, fotoaparaat, arvuti
jms).
Hinnangud põhinevad leibkonna eelarve uuringu 2010. aasta andmetel. Viimased võrreldavad andmed pärinevad 2007. aastast, vahepealsetel aastatel uuringut ei toimunud. 2010. aastal osales uuringus üle 3600 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, leibkonna keskmine suurus oli 2,3 inimest.
Leibkonna eelarve uuring keskendub leibkonna kulutustele. Andmeid kogutakse päevik-meetodil, uuritavad leibkonnad kirjutavad kahe uuringunädala jooksul kõik tehtud kulutused päevikusse või lisavad päevikule poest saadud tšekid.
Leibkonna eelarve uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
Piret Tikva,
sotsiaaluuringute talituse juhataja,
Statistikaamet
Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis
