Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga tööstuses, kaubanduses ja tarbijatel ning halvenes natuke teeninduses ja ehituses. Samas on teenindusettevõtete juhtide kindlustunne üle pikaajalise keskmise ja ehitusettevõtjatel pikaajalisest keskmisest halvem.
Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks oli augustis 98.1 ja tõus kuuga 3.1 punkti, euroalal oli indeks 95.2 ja tõus kuuga 2.7 punkti. Majandususaldus on nüüd paranenud 4 kuud järjest ja on viimase 2 aasta kõrgeimal tasemel.
Majanduskonjunktuur paranes 14 euroala maas ja kõigis 5 euroala suuremas riigis (Hollandis 5.2, Saksamaal 3.3, Itaalias 2.0, Prantsusmaal 1.6 ja Hispaanias 0.8 punkti).
Majandususaldus on üle pikaajalise keskmise kolmes Balti riigis, Saksamaal, Horvaatias, Ungaris, Rootsis, Maltal, Suurbritannias. Madalaim oli majandususaldus Küprosel, Kreekas, Portugalis.
Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid areng riikides on erineva trendiga. Nii oli majandususaldus Lätis 102.7 (langus kuuga 1.2 punkti), Leedus 106.8 (tõus kuuga 3.7 punkti), Rootsis 103.1 (tõus kuuga 1.1 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest olulisel madalamal tasemel (91.4) ja langes viimase kuuga 3 punkti. Soome majanduskonjunktuuri halvenemine puudutab kõiki majandusharusid, samaks jäi vaid tarbijate kindlustunne.
*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013).
