Kui seni on Eestis kehtinud pangasaladuse põhimõte, mis tähendab, et riigiastused saavad ligipääsu inimese või ettevõtte pangakonto andmetele siis, kui tema suhtes käib mõni menetlus, näiteks maksuameti poolt maksumenetlus või kuriteo uurimine. Nüüd tahab maksuamet kõikide inimeste ja ettevõtete pangakontode tehinguandmeid regulaarselt oma andmebaasist läbi lasta, et siis vaadata, ega keegi maksust kõrvale ei hoiaks.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa ütles plaani kohta järgmist: «Oleme maksukogumise efektiivsemaks muutmiseks soovitanud seadusandjal anda meile täiendavat analüüsivõimekust. Täpsemalt soovime riskianalüüsis kasutusele võtta pangakontodelt läbi liikunud rahaliste vahendite massandmeid koondinfona. Ehk lühidalt öeldes, MTA soovib saada ülevaadet üldiste rahavoogude, mitte aga üksiktehingute kohta. Kas ja kuidas rahandusministeerium seaduse tasandil meile selle võimaluse loob, saavad kommenteerida nemad.»

Rahandusministeeriumist kommenteeriti asja nõnda:.«Üheks prioriteediks praeguses eelarveolukorras on jätkuvalt koguda tõhusalt kokku maksud, mis seaduse järgi maksmisele kuuluvad. Selleks on MTA-l vaja kvaliteetset infot, mida saab kasutada riskianalüüsis, jõudmaks täpsemalt just nende maksumaksjateni, kelle puhul maksudest kõrvalehoidmise risk on suurem,» ütles rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

Ta lisas: «Otsime optimaalset viisi seaduse täiendamiseks, et MTA saaks paremat infot. Kindlasti ei tähenda see kvartaalselt kõigi ettevõtete andmete edastamist. Töö selles osas on alles algusjärgus ja oleme alles alustanud vastava eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamist, mille loodame valmis saada sügiseks. Konkreetsed ettepanekud peavad olema võimalikult hästi läbi mõeldud ja väga täpselt sihitud, et ettevõtete andmed pankades oleks võimalikult kaitstud ja MTA saaks täpselt just nii palju infot kui maksukogumise tõhustamiseks tarvis.»

Kui vaadata, mis asjad on massandmed ja koondinfo, mida maksuamet inimeste ja ettevõtete kontodelt saada tahab, siis selgub, et siin ei ole midagi anonümiseeritut ja sisuliselt saab iga inimese tehing läbi valgustatud. «Soovime riskianalüüsis kasutusele võtta pangakontodelt läbi liikunud rahaliste vahendite massandmeid koondinfona ja seda nii füüsilisest isikust maksumaksjate kui ka juriidilisest isikust maksumaksjate osas. Ehk lühidalt öeldes, MTA soovib saada finantsteenuse pakkujatelt ülevaadet üldiste rahavoogude, mitte aga üksiktehingute kohta,» ütles Roosimaa.

Tema sõnul vaadatakse vajadusele ka üksiktehinguid. «Kui riskimudelid tuvastavad anomaalia või maksupettuse riski, siis loomulikult peab olema menetluses võimalik see viia kokku konkreetse isikuga. Kui inimese või ettevõtte osas on alustatud maksumenetlus, siis on aga juba ka täna kehtiva seaduse alusel võimalik üksikute tehingute kohta meil pangast infot saada,» lisas Roosimaa.

«Tehingute massandmetega soovime täiendada oma riskimudeleid, et senisest paremini hinnata maksukohustuste õigsust ja parandada oma auditi objektivaliku tabavust. Ehk teisisõnu luua eeldused selleks, et saaksime maksumaksja jaoks kallist menetlusressurssi paremini sihtida probleemsete maksumaksjate suunas ja mitte tülitada neid, kellel on kõik korras, rääkis Roosimaa.

«Kõik detailsemad küsimused on laiema diskussiooni teema, mida tuleb huvirühmadega alles arutada ja tagasisidet koguda. Selleks ongi ettenähtud väljatöötamiskavatsuse formaat, mis eelneb seaduseelnõu loomisele,» lisas Roosimaa.

Pangaliidu esindaja Enn Riisalu lükkab maksuameti plaani tagasi. «EMTA on tutvustanud Pangaliidule sihitud andmevahetuse mudelit, mille raames soovitakse tõhustada nii eraisikute kui ettevõtetega seotud maksuriskide tuvastamist. Pangaliit andmevahetuse mudeli realiseerimist sellisel kujul ei toeta,» ütles Riisalu.

Põhjuseid tagasilükkamiseks on Riisalu hinnangul enam kui küll. «Tegemist on kontseptuaalselt täiesti uue lähenemisega, mis vajab analüüsimist tulenevalt pangasaladuse, isikuandmete kaitse, eraelu riive, meetme proportsionaalsuse, halduskoormuse ning kaasnevate riskide aspektist. Muuhulgas on vajalik selgitada, kas selline sekkumine on õiguslikult lubatav, vajalik ja proportsionaalne. Oluline on hinnata ka kaasnevaid riske. Kui analüüsi järgselt soovitakse ettepanekutega edasi liikuda, siis on vajalik avalik arutelu, kas ettepanekute realiseerimiseks vajalikud muudatused on ühiskonnale vastuvõetavad,» lisas Riisalu.