"Ilmselgelt ootab Ühendkuningriigi sisepoliitikat ees väga ebastabiilne ja halvasti ennustatav aeg. Mis öiseid ja varahommikusi intervjuusid kuulates aga mõistust torkima hakkas, oli see, et Brexiti meeskond soovib, et lahkumisläbirääkimisi peaks vastaspool ning et neil tegelikult ei ole õrna aimugi, mis peaks järgnevalt juhtuma või mida tegema," kirjutas Lauri oma blogis pärast Ühendkuningriigi referendumi tulemuste selgumist, mille kohaselt toetas 51,9% hääletanutest Euroopa Liidust lahkumist.

"See kinnitab kahtlust, et nad tegelikult ei lootnud võitu ning et asi ei ole briti-Euroopa Liidu suhetes, vaid Ühendkuningriigi sisepoliitilistes ebakõlades ja vastuoludes. See on kurb. See on hirmutav. Aga eks oma sisepoliitikaga peavad britid ise hakkama saama – nii sellega, milline valitsus jätkab, kui ka sellega, et Šotimaa, aga võib-olla ka Põhja-Iirimaa leiavad, et nemad inglaste ja uelslastega koos ei jätka," märkis parlamendi liige.

Lauri kirjutas, et referendumi majanduslik mõju osutub tõenäoliselt kardetust hullemaks, eriti lühiajaliselt. "Ükski prognoos ei näinud ette nii sügavat reaktsiooni finantsturgudelt ning kui mõne päeva pärast toimub väike kosumine, jätab see siiski jälje pikemaks ajaks," tõdes ta.

Lauri lisas, et sügav algne kukkumine tähendab üldiselt ka mõneks ajaks madalamat taset, sest mida sügavamale kukutakse, seda suuremad on negatiivsed mõjud majandusele laiemalt ja keerulisem august välja ronida. "Majanduse jaoks ei tee asja paremaks sisepoliitiline ebastabiilsus Ühendkuningriigis, ebakindluse kasv Euroopas, millega Suurbritannia on siiski väga tihedalt seotud, vähemalt kaks aastat kestvad lahkumisläbirääkimised kõigi oma tuhande segaduse ja vaidluspunktiga," kirjutas riigikogu liige.

Ta märkis, et Euroopa Liit ei tohiks referendumi protsessi jooksul korraldada erakorralist kokkusaamist Euroopa Liidu riikide juhtide tasemel. "Liigne erakordsuse rõhutamine näitab ebakindlust, kuna tegelikult ju reaalseid otsuseid ei ole võimalik ühe-kahe päeva järel veel teha. Saab vaid arutada ja sedastada, et ootame, mida britid teevad."

"Selles mõttes on soovitav sügavalt sisse hingata, pea korraks jahedasse pista ning mõelda, kui palju jama on juba rabistamisega ning emotsioonidest laetud sõnadega Euroopas viimastel aastatel tekitatud. Selles mõttes oli Donald Tuski värske sõnavõtt tervitatav käitumisjoon," kirjutas Lauri.

Ta lisas, et kindlasti on oluline selgete sõnumite edastamine ja käitumisjoone näitamine. "Kuigi see võib osutuda ülimalt keeruliseks: ikkagi 27 riiki pluss Brüsseli aparaat, kellel ilmselt kõigil on rohkem või vähem erinev arusaamine, mida tuleks teha ja kuidas käituda. Selged sõnumid ja käitumisjoon peaksid ütlema üheselt – hea küll, otsustasite lahkuda, alustame kiiresti läbirääkimisi ja viime need kahe aastaga lõpule," kirjutas riigikogu liige.