2018. aasta märtsis eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 228 miljonit eurot , 2017. aasta märtsis oli see 142 miljonit eurot, teatas statistikaamet.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid märtsis 16 protsendiga Soome, 12 protsendiga Rootsi ja 9 protsendiga Läti. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Lätti põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning transpordivahendeid.

Eksport kahanes enim Hollandisse 26 miljoni euroga ja Rootsi 22 miljoni euroga. Hollandisse vähenes mineraalsete toodete ja Rootsi elektriseadmete väljavedu. Enim suurenes eksport Austraaliasse ja Singapuri vastavalt 18 miljoni euroga ja 16 miljoni euroga, kuhu veeti peamiselt mineraalseid tooteid.

Kaupadest eksporditi märtsis kõige rohkem 17 protsendiga elektriseadmeid, 12 protsendiga nii puitu ja puittooteid kui ka mineraalseid tooteid. Enim vähenes 22 miljoni euroga, põllumajandussaaduste ja toidukaupade elektriseadmete ning 11 miljoni euroga metalli ja metalltoodete väljavedu. Samal ajal suurenes 19 miljoni euroga mehaaniliste masinate ja 12 miljoni euroga mineraalsete toodete eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta märtsis 70 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 7 protsenti ehk 65 miljonit eurot ja reeksport suurenes 8 protsenti ehk 26 miljonit eurot. Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist mõjutas elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo vähenemine.

Märtsis imporditi kõige enam kaupu Saksamaalt ja Soomest, mõlema osatähtsus oli 12 protsenti Eesti koguimpordist ning 11protsendiga Rootsist. Saksamaalt imporditi kõige rohkem transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Soomest elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.

Kõige rohkem suurenes import Valgevenest 39 miljonit eurot ehk ligi 11 korda, Leedust 27 miljonit eurot ja Rootsist 23 miljonit eurot. Valgevenest ja Leedust imporditi rohkem mineraalseid tooteid ning Rootsist elektriseadmeid. Sissevedu vähenes enim Hollandist 23 miljoni euroga, Hiinast 19 miljoni euroga ja Soomest 16 miljoni euroga.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, moodustades 15 protsenti Eesti koguimpordist. Järgnesid 13 protsendiga mineraalsed tooted ning 12 protsendiga mehaanilised masinad. Enim suurenes mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete sissevedu. Märtsis vähenes enim keemiatööstuse tooraine ja toodete import.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks langes 2018. aasta märtsis võrreldes 2017. aasta sama kuuga 2 protsenti ja impordi mahuindeks 5 protsenti.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli esimeses kvartalis 541 miljonit eurot.

2018. aasta esimese kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas 100 miljoni euroga tmineraalsete toodete, 48 miljoni euroga mehaaniliste masinate ning 26 miljoni euroga transpordivahendite väljaveo suurenemine. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Singapuri, Soome, Kanadasse ja Saksamaale. Samal ajal on eksport enim vähenenud Rootsi.

Esimese kvartali impordi suurenemist mõjutas 109 miljoni euroga oluliselt mineraalsete toodete, 73 miljoni euroga mehaaniliste masinate ning metalli ja 55 miljoni euroga metalltoodete sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses kasvas esimeses kvartalis import võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga enim Valgevenest, Rootsist ja Lätist. Import vähenes enim Soomest.