"Käesoleva aasta jaanuari Eestis toodetud kaupade 11-protsendiline kasv oli tugev näitaja. Kui möödunud aasta 13-protsendisesse kasvu taga oli enam kui poole ulatuses õlitoodete väljavedu, siis jaanuaris oli kasv muutunud laiapõhjalisemaks," kommenteeris Mertsina aasta esimese kuu näitajat.
Samas rõhutas ökonomist, et üle poole kasvust ehk 53 protsenti tuli ikkagi vaid kolmest kaubagrupist: õlitoodetest, mobiilsideseadmetest ja puidugraanulite väljaveost. Puidugraanulite tugeva kasvu taga oli tema sõnul paljuski baasefekt, sest aasta tagasi nende eksport vähenes.
"Ilma nende kaupadeta oleks kasv olnud 6 protsenti, mis on samuti korralik näitaja," märkis Mertsina, kelle sõnul saab ekspordikasvu tugevaks lugeda ka juba sellepärast, et ekspordihinnad on langusesse läinud: see näitab, et ekspordi mahukasv ehk püsivhindades kasv oli veelgi kiirem.
Samas tõdes ökonomist, et kui vaadata tööstusettevõtete kindlustunnet, siis on nende ekspordikasvu ootused lähikuudeks järsult halvenenud ning allapoole on jätkanud liikumist ka hinnang eksporditellimuste kohta.
"Samuti ootame sel aastal välisnõudluse nõrgenemist – enamike meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvud, ja koos sellega nõudluse kasv, aeglustub. See võib aga tähendada mõnevõrra väikesemaid ekspordivõimalusi," lisas Mertsina.
Kaupade eksport suurenes jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12 protsenti ja import 2 protsenti. Jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,16 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,28 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 119 miljonit eurot, mis oli 99 miljonit eurot vähem kui möödunud aasta samal perioodil, teatas statistikaamet esmaspäeval.
