Mertsina märkis, et tänavu apriilis suurenes tööstuse toodangumaht aastases võrdluses 17 protsenti, sealhulgas töötlevas tööstuses 18 protsenti, jaekaubanduses oli kasv 23 protsenti ja majutusettevõtetes peatus turiste lausa 4,6 korda rohkem kui möödunud aasta aprillis.
"Need tegevusalad moodustavad Eestis loodud kogulisandväärtusest ligi veerandi ning 28 protsenti hõivatutest," lisas ta.
Ent märkimisväärsed kasvunumbrid tulenesid tema sõnul möödunud aasta aprilli väga madalast võrdlusbaasist, kui pandeemia ja liikumispiirangute mõjul vähenes tööstuse tootmismaht 17 protsenti, jaekaubanduses 13 protsenti ja majutatud turistide arv 95 protsenti.
Kuigi tööstuse tugeva kasvu taga oli aprillis baasiefekt, kasvas see sektor 4 protsenti ka eelmise kuuga võrreldes,
osutas Mertsina samas.
Ta tõi välja, et kui võrrelda ülemöödunud ehk kriisieelse aasta aprilliga, siis oli majutatud turiste selle aasta aprillis üle 203 000 inimese võrra ehk 78 protsenti vähem. Tööstuse tootmismaht oli 3 protsenti väiksem, kusjuures töötlevas tööstuses ligikaudu sama suur, ning jaekaubanduse müügimaht oli 7 protsenti suurem.
"Mais jätkus madala võrdlusbaasi mõju nii majutuses kui ka tööstuses, kuid jaekaubanduses pöördus möödunud aasta mais müügimaht uuesti kasvule ning baasiefekt kadus. Seega peaksime me ka mais nägema tööstuses tugevaid kasvunumbreid," prognoosis ökonomist. Mertsina lisas, et tööstuse kindlustunne oli mais 14 aasta kõrgeim ning ka jaekaubanduse kindlustunne on tõusnud üle kriisieelse taseme.
"Kui 2019. aastal moodustasid siseturistid majutatutest 40 protsenti, siis käesoleva aasta aprillis ja sel aastal kokku oli see osakaal ligi 85 protsenti. Ka lähiajal sõltuvad Eesti majutusasutused peamiselt kohalikest turistidest," kirjutas Mertsina.
Siiski on mitteresidentide mõju Eesti majandusele tema sõnul väga oluline. "Kui näiteks 2019. aasta esimeses kvartalis moodustasid mitteresidentide tarbimiskulutused Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) 4 protsenti, möödunud aastal 3 protsenti, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis oli see osakaal vaid ligi 1 protsent. Rahas väljendatuna tähendab see, et mitteresidendid kulutasid käesoleva aasta esimeses kvartalis 173 miljonit eurot vähem kui kaks aastat tagasi ja 135 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi samas kvartalis," selgitas ta.
Ka euroala tööstuse ostujuhtideindeksid, mis kirjeldavad majandusaktiivsust, näitavad teises kvartalis tugeva kasvu jätkumist, mis viitab Mertsina hinnangul ka välisnõudluse suurenemisele. "Juba märtsis kasvas maailma kaubandusmaht aastases võrdluses kümnendiku võrra ning ületas suure varuga pandeemiaeelse taseme," märkis ta, lisades, et Eestis ja paljudes teistes riikides leevendatakse majanduspiiranguid ning nõudlus ei ole paljudele ettevõtetele enam peamine äritegevust takistav tegur.
Samuti leiab Mertsina, et Eesti inimeste suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud nõudlust. "Aprillis olid majapidamiste hoiused 16 protsenti suuremad, kui aasta tagasi. See on 1,4 miljardit eurot ehk ligi 5 protsenti selleks aastaks prognoositud SKP-st," tõi ta välja.
Samas ei ole hoiused kaugeltki ühtlaselt jaotunud – 1 protsent suuremaid hoiuseid moodustab 26 protsenti ning 10 protsenti hoiuseid 71 protsenti kogu hoiuste mahust. "See näitab, et hoiustest ei maksaks jaekaubanduses tekkivat tarbimisbuumi ülehinnata," toonitas ta.
Siiski saab Eesti majandus alates selle aasta sügisest aga täiendava rahasüsti pensionireformiga teisest sambast väljavõetavast rahast, mille suurus on ilma tulumaksuta 3,7 protsenti SKP-st. "Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal," lisas ökonomist.
