Ökonomisti selgitusel on madalate tööjõukuludega riikide konkurentsieelis üleilmsel turul vähenemas. "Ülemaailmastumise eesmärgiks on olnud tootmise efektiivsuse kasvatamine. Ettevõtted on suunanud oma tootmise sinna, kus kulud on väiksemad ja tulu investeeringutest suurem. Tootmise automatiseerimine on vähendanud aga töötlevas tööstuses tööjõuintensiivsust ja koos sellega on vähenenud ka madalate tööjõukuludega riikide, kuhu tootmist on paigutatud, konkurentsieelis," selgitas ta pressiteates.
Arenenud tööstusriikide tootmise viimine vaesematesse riikidesse on aidanud sealset elatustaset ja ka tööjõukulusid kiiresti tõsta, kuid kulude tõus on olnud vaid üheks ajendiks arenenud tööstusriikide tootmise ümberpaigutamisel.
Tarneahelate kujunemist on mõjutanud tehnoloogia, transpordi ja side kiire areng. Kahjuks ei ole see Mertsina sõnul suutnud ära hoida tarnehäirete suurenemist, mis on omakorda pidurdanud majanduskasvu ja andnud hoogu inflatsioonile.
Koos tarneahelate arenguga on suurenenud ka vahendajate mõju. Ühest küljest aitavad vahendusettevõtted üle maailma kaupu ja investeeringuid liigutada ja jõuda pakkujatelt teiste ettevõteteni ja lõpptarbijateni. Samas, mida rohkem vahendajaid, seda kõrgemale võib kauba hind lõpptarbijani jõudes tõusta,
nentis ta.
Tarneprobleemidele andis hoogu USA-Hiina kaubandussõda – pandeemia suurendas järsult nõudlust elektroonika ja muude kaupade järele, samas kui nende tootmine ja transport olid piiratud. Venemaa sõda Ukraina vastu andis aga täiendava löögi toorainete hindadele ja kättesaadavusele ning näitas selgemalt, kui suur mõju võib olla geopoliitilisel šokil. "See on omakorda suurendanud nüüd lääneriikide muret ka Hiinas asuvate investeeringute suhtes. Sanktsioonid Venemaa vastu ja paljude riikide põhimõtteline vastuseis selle riigiga kauplemisel ja sinna investeerimisel suunab tarned mujale," tõi Mertsina välja.
Samuti on tarneahelate probleemid seotud tööjõu kättesaadavusega, mis ei ole Mertsina sõnul kaugeltki vaid Eesti ettevõtete mure, kuid ka paljude teiste riikide probleem. "Eesoleva kümnendi üheks akuutsemaks eesmärgiks ongi töötajate värbamine, nende ettevõttes hoidmine ning ümber- ja täiendusõpe," lisas ta.
Kui varem olid ootused, et tarneahelad suurendavad tootmise efektiivsust, siis nüüd peetakse veelgi olulisemaks ka tootmise ja investeeringute vastupidavust ja turvalisust. "See seab prioriteediks äritegevuse selliste partneritega, keda saab usaldada ja riikidega, mis käituvad sõbralikult. Samas on oht, et selline tootmise ümberpaigutamine viib suurema protektsionismini ja ettevõtete subsideerimiseni," nentis ökonomist.
Mertsina märkis, et tarneahelatega seotud mured intensiivistusid juba üle-eelmisel aastal ning kuigi maailma tarneahelate surveindeksi järgi, mis iseloomustab transpordikulu, tarnete hilinemisi ning lõpetamata töid ja varusid, on tarnehäired küll tipu läbinud ja leevenenud möödunud aasta suve tasemeni, on see veel kaugel normaalsest olukorrast.
Lähiaastatel on oodata tarneahelates suuri muudatusi. "Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Nii eelistavad ettevõtted laieneda vertikaalselt, liites endaga rohkem tarnijaid nii koduriigist kui välismaalt. Samas on ettevõtted, mis varem sõltusid ühest või üksikutest suurtest tarnijatest, suurendamas oma koostööpartnerite arvu ning üha enam mitmekesistatakse turge, kuhu oma kaupu ja teenuseid müüakse," selgitas ta.
Ettevõtete ebakindlust tarnete suhtes näitab Mertsina sõnul nende varude suurenemine. "Ettevõtted hoiavad nüüd rohkem pool- ja valmistooteid varudes, et vajadusel reageerida nõudluse kasvule kiiresti või siis selleks, et tulla toime olukorraga, kus häired uute tootmissisendite pakkumisega kasvavad. Suurte varudega hoitakse aga raha kinni ja see võib olla ettevõtetele finantsiliselt kahjulik. Ka Eestis oli käesoleva aasta esimeses kvartalis varude muutuse osakaal SKP-s 6 protsenti, mis on tublisti üle pikaajalise keskmise. Viimati oli varude muutus suurem 18 aastat tagasi. Varud olid oluliselt üle pikaajalise keskmise ka paljudes teistes riikides, sealhulgas Lätis, Leedus ja Soomes," märkis ta.
Ettevõtete paigutumine ja tarneahelate ümberkujunemine toimub aga siiski aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt. "Kui ettevõtete jaoks muutub efektiivsus tarneahelates muude valikute kõrval vähem oluliseks, siis võivad sellest kannatada nii teised ettevõtted kui ka lõpptarbijad. Ettevõtete konkurentsivõimet suurendab tootmise, tarnijate ja ekspordi sihturgude mitmekesisus, mitte oma koduturu eelistamine ja sellele kapseldumine," võttis ökonomist kokku.
