«Kuivast ilmast hoolimata on mett päris palju ning senine saak olnud tugev keskmine või isegi üle selle,» sõnas Otepää vallas Sangastes asuva meetalu peremees Rein Männiste. «Kuid mure on selle müümisega: kui keskmisel aastal on Eesti meest varem isegi puudu jäänud ja seda tuleb sisse tuua, siis praegu toimub mee ületootmine.»

Valgamaal tegutseva osaühingu Sangaste Mesi juhi sõnul on meeturu seis Eesti mesinikele praegu suisa katastroofiline. «Kogu viimase aja hinnaralli juures ei ole mee hinnad absoluutselt tõusnud,» tõdes ta.

Kõik mesinike kulud on tõusnud, aga mee hind on jäänud täpselt samaks, hulgihinnad pigem isegi langevad.

«Kodumüügis maksab meil meekilo endiselt seitse eurot, hulgimüügi kilohinnad on aga langenud kolme euroni,» täpsustas Männiste. «Võrdluseks: näiteks kümme aastat tagasi oli hulgihind neli eurot. Tuleme küll ots otsaga kokku, kuid kasumi võib praegu ära unustada.»

Männiste sõnul on põhiline täiendava kulu allikas tööjõukulude ehk töötajate palga tõus – käsitööd on seejuures üsna palju. Samas on vähemalt 40–50 protsenti tõusnud ka kõikide pakendite hinnad: nii purgid, pakendid kui ka kleepsud. «Mesilastele talvesöödaks antava suhkru hind on läinud samuti vähemalt poole võrra kallimaks: kui paar aastat tagasi maksime suhkru kilo eest ilma käibemaksuta alla 50 sendi, siis praegu tuleb kilo eest välja käia euro.»

«Mett on viimastel aastatel olnud lihtsalt palju, meile on see juba kolmas väga hea aasta järjest,» lausus Männiste. «Kui on tavaline või pigem tagasihoidliku saagiga aasta, on mee müük märksa parem. Kui aga on hea meeaasta, on müügi seisukohast kõigil raske.»

Samuti mõjutab Männiste ütlust mööda mee hinda inimeste majanduslik seis – inimesed küll ostavad mett, aga mitte nii palju kui varem. «Mesi pole esmatarbekaup,» tõdes ta. «Kui piima ja saia ikka ostetakse, siis mee ostmata jätmise järel ei juhtu midagi. Müük on langenud mitukümmend protsenti.»

«Hinda mõjutab ka ülemaailmne olukord ning tunda annab võltsmee rohkus. «See on siiski rohkem kaubanduse teema,» lisas ta. «Neid, kes ostavad mesinike käest, see väga ei mõjuta, kuid probleem võib olla poodides müüdava meega.»

Männiste teada on üle Euroopa mesinikel laod mett täis. «Aga pakendajad lihtsalt ei osta nende käest,» tõdes ta. «Eelistatakse osta mingitest kolmandatest riikidest müüdavat meelaadset kaupa, mille näitajad vastavad analüüsides küll kõikidele normile, mis aga on mingil põhjusel oluliselt odavam.»

Mesinike tänavust muret kinnitas ka Võrumaal Rõuge vallas asuva Jõeääre meetalu peremees Mario Kalvet. «Muu elu kallinemist arvestades võiks öelda, et mee hind on isegi langenud,» sõnas osaühingu Kalvet Mesi juht. «See, et hind seisab paigal, tähendab seega sisuliselt hinna langust.»

«Mesinduses midagi head praegu küll ei ole: varem või hiljem peab keegi oma pillid kotti panema,» sõnas Kalvet. «Eks see oleneb kahjuks oluliselt ka maailmaturust. Euroopa meeturu olukord on samas väga kehv. Kuna Eestis on tootmisvõimekus siinse tarbimise ületanud, oleme sukeldunud maailmaturule ning peame tegelema sealsete hindadega, mitte oma riigisisese konkurentsiga.»

Ka Põlvamaal tegutseva OÜ Mesiveski juht Siim Õunap kinnitas, et mee madal hind on probleem. «Kui vaadata kütuse, autoremondi, elektri, tööjõu või ükskõik mille muu hinda, on kõik oluliselt kallim kui mõni aasta tagasi,» sõnas ta. «Kuid mee müügihind on sama madal kui näiteks kümme aastat tagasi.»

Mesinike sõnul on mee kvaliteet tänavu väga hea. Seda eelkõige seetõttu, et see on väikese niiskusprotsendiga. «Võib isegi öelda, et selles mõttes on tänavu erakordne aasta,» lausus Männiste. «Nii väikest mee niiskusprotsenti näeb harva.»