"Suhtleme tööalaselt pidevalt Eesti energeetikaettevõtetega, nädal tagasi kohtusime Ida–Virumaal nii Eesti Energia juhtide, kui VKG juhtidega ja külastasime kaevandust. Ka täna olen olnud ühenduses VKG juhi ja omanikega, kuidas sektorit ja seal töötavatele inimestele leevendada maailmaturu hinna negatiivset muutust. Eelmisel aastal tegime muudatused kavandamisreeglites, mis võimaldas luua uusi töökohti. Järgmine leevendusmeede võiks olla muutus maksustamises," ütles Michal BNS-ile.
"Kehtiv maksukoormus ja -süsteem vajab kiiret muutust, arvestades ettevõtete elujõulisuse ning tööhõive säilitamise vajadust. Põhimõte peaks olema lihtne – kui ettevõtetel on keerulisem, siis ka riik kogub vähem keskkonna ning ressursitasusid ning maailmaturu hinna tõustes on taas võimalik ka rohkem tasuda," rääkis Michal.
Nafta ja sellest sõltuva põlevkiviõli maailmaturu hinna järsk langus ei võimalda VKG-l Kiviter tehnoloogia toodangut kasumlikult turule müüa ja seetõttu otsib ettevõte kõiki võimalusi enda pikemaajalise elujõulisuse säilitamiseks, rääkis minister. "Koondamine on kahtlemata maailmas toimuva ning maailmaturu hinnalanguse tagajärg Eestis."
"Väga esialgse hinnangu järgi võiks öelda, et kui nafta maailmaturu hind püsib pikaajaliselt alla 30 dollari barrelist, ei ole reaalne põlevkivisektorist ressursi- ega keskkonnatasusid koguda," sõnas Michal. "Sellest lähtuvalt tuleks ka ressursi- ja keskkonnatasudele põrand seada, kui hind langeb madalale, siis vähenevad tasud samuti drastiliselt – näiteks 90%. Ning tänasele tasemele saab maksukoormus tagasi jõuda, kui nafta maailmaturu hind tõuseb üle 60 dollari barrelist."
"Kindlasti on põlevkivisektoril märkimisväärne keskkonnamõju, kuid teisalt on põlevkivisektori säilimine Eesti majandusele ning Ida-Virumaa tööhõivele oluline, mistõttu pean õigeks ka keskkonnatasude alandamist ja ressursitasu sidumist põlevkivitoodete lõpptoote hindadega," lisas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jätkab samuti tööstusalade arendamist Ida-Virumaal, tagades seeläbi uute välisinvesteeringute lisandumise piirkonda, millega kaasnevad uued töökohad, ütles Michal. "Tänaseks on välja arendatud Narva logistika- ja tööstuspargi 70-hektarine esimene etapp ning Jõhvi logistika- ja äripargi 45-hektarine esimene etapp. Kokku on riik ja SAIVTA investeeringud tööstusalade arendamisse 4,5 miljonit eurot ning Narva logistika- ja tööstusparkki asunud ettevõtete investeeringud kokku umbes 42 miljonit eurot."
Narva logistika- ja tööstuspargis on praegu 250 töökohta ja see arv kasvab iga päev, lisaks on läbi inkubaatori lisandunud sama palju, rääkis minister. "Aasta lõpus on Narvas hinnanguliselt juures 350 uut töökohta ning aastaks 2019 on planeeritud luua kokku umbes 4400 töökohta. Sel aastal investeerib riik Ida-Viru tööstuspargi arengusse täiendavalt 700 000 eurot, mille eesmärk on tööstusalade taristu väljeehitamine just Kohtla-Järvel ja Kiviõlis."
"Lisaks loob vabariigi valitsuse neljapäeval õhtul tehtud otsus elektrituru seaduse põhimõtete toetamisel lubada Eesti energeetikaettevõtetel osaleda statistikakaubanduses võimaluse enam kui 2300 uue töökoha tekkeks metsandussektoris, millest suur osa tekib Ida–Virumaal ning lähipiirkonnas. Statistikakaubanduses esimeste tehingute sõlmimiseni püüab riik jõuda järgmise aasta algupoolel," rääkis Michal.
Viru Keemia Grupp teatas reede hommikul, et koondab nafta jätkuva märkimisväärse hinnalanguse tõttu ligi 500 inimest. Peale koondamisi jääb ettevõttes tööle 1500 inimest.
