1. Kuidas on majanduskeskkond kevadest alates muutunud?

Euroopa Liidus keskmiselt on majandususaldus püsinud suhteliselt kõrgel ning ka Eesti lähinaabrite hulgas on konjunktuur olnud viimasel ajal stabiilne. Samas on Eestis alates aasta algusest majandususaldus oluliselt vähenenud. Usaldus on langenud kõigil tegevusaladel ja tarbijatel ning see ei luba ennustada majanduskasvu kiirenemist veel sellel aastal. Juulis-augustis usaldusindeksid tarbijatel, teeninduses ja ehituses siiski paranesid.

Kui Euroopa Liidus on majanduskasvu kiirenemise lootused mõnevõrra paranenud, siis üleilmselt on olukord muutunud kevadega võrreldes ärevamaks. Hiina majanduskasvu aeglustumise kartus on pannud kõikuma maailma börsid, mille närvilisust mõõtev volatiilsusindeks on tõusnud kõrgeimale tasemele pärast nelja aasta taguseid vapustusi.

Lisaks vinduvale Ukraina kriisile on Euroopat tabanud pagulaskriis. Seega seisab nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka kogu maailma majandus silmitsi suureneva ebakindlusega, mis ei saa majandusarengule mõjuda hästi.

2. Kuidas toetab väliskeskkond nõudlust Eesti toodangu järele?

Eesti eksporditurgude kasv jääb 2015. aastal 0,8 protsendi juurde, mis on aeglaseim tempo pärast 2009. aasta sügavat langust. Venemaa majandus on sellel aastal 5-protsendises languses ning Soome majandus ei kasva. Õnneks kasvab stabiilselt kiiresti Rootsi majandus.

Väga nõrga välisnõudluse tõttu ei kasva 2015. aastal ka Eesti eksport ja hinnalanguse tõttu eksporditulud vähenevad. Eesti ekspordipartnerite prognoosid lubavad siiski eeldada, et järgmisel aastal nende majanduskasv kiireneb 1,6 protsendini ning annab olulise tõuke ka Eesti ekspordile. See omakorda lubab prognoosida ka Eesti majanduskasvu märgatavat kiirenemist.

3. Kas sisenõudluse panus majanduskasvu püsib?

2015. aastal toetab nõudlust olulisel määral eratarbimine, samas kui investeeringute langus ilmselt jätkub. Investeeringud langevad juba teist aastat järjest peamiselt ettevõtlussektori vähese investeerimisaktiivsuse tõttu. Ettevõtete investeeringute kasvu taastumine eeldab välisnõudluse tugevnemist, mida prognoosid lubavad oodata alles järgmisel aastal. Eratarbimise kasvutempo peaks alates järgmisest aastast märgatavalt aeglustuma, kuna sellel aastal tõstsid elanike tarbimisvõimet mitmed ühekordsed tegurid (hinnalanguse jätkumine, tööjõumaksude oluline langetamine).

4. Kas palgakasv kiireneb võib aeglustub?

Palgatöötaja seisukohast on viimased kaks aastat olnud väga soodsad, kuna kiiresti on kasvanud keskmine palk ja suurenenud on ka hõivatute arv. 2015. aastal kujuneb keskmiseks palgakasvuks peaaegu 5 protsenti ning hõive suureneb 1 protsendi. Osa hõive suurenemisest on ilmselt küll statistiline ning tuleneb töötamise registri kasutuselevõtust eelmise aasta suvel, millega tõusis hüppeliselt ametlikult töötavate inimeste arv. Lisaks kiirele brutopalga kasvule toetas netopalga kasvu sellel aastal ka tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse määra langetamine ja maksuvaba tulu tõus, mis lisasid keskmise palgasaaja netosissetulekule veel 1,7 protsenti. Palgatulu ostujõudu suurendas juba teist aastat ka tarbijahindade kerge langus.

Brutopalga kasvutempo võib järgmisel aastal natuke aeglustuda, sest palgatulu on juba üle kahe aasta järjest kasvanud oluliselt kiiremini kui majandus nominaalselt ja viinud palgatulu ja kapitalitulu proportsiooni tasakaalust välja. Majanduskasvu kiirenedes peaks 2017. aastast alates kiirenema taas ka palgakasv, tõustes 6 protsendi lähedale.

2016. aastal taastub umbes 2-protsendine hinnatõus, mis vähendab sissetulekute ostujõudu. Hõivatute arv pöördub alates järgmisest aastast tõenäoliselt pikaajalisse langusesse, kuna töötus on juba suhteliselt madal (6 protsendi lähedal) ning tööealiste inimeste arv väheneb.

5. Kas tööpuuduse vähenemine jätkub?

Areng tööturul on olnud viimastel aastatel positiivne ning prognoositud hõive langustrendi algus on edasi lükkunud. Statistiliselt on viimase aasta jooksul moonutanud tööhõive näitajaid ilmselt töötamise register, mille mõju ulatus lisaks paremale tööjõumaksude laekumisele ka hõive statistikasse. Seega on tegelik hõive kasv 2015. aastal statistilisega võrreldes ilmselt mõnevõrra väiksem (ja tööviljakuse kasv selle võrra suurem).

Esmakordselt võtab rahandusministeeriumi prognoos arvesse ka töövõimereformi mõju, mis on kahetine. Kuna reformi eesmärk on suunata osa seniseid töövõimetuspensionäre tööturule, siis tõstab see tööjõus osalemise määra, mis on positiivne. Kuna osa tööturule lisandunutest ei leia vähemalt lühikeses plaanis endale ilmselt sobivat tööd, siis kasvab hõivemäär oluliselt vähem.

Eelneva kahe sündmuse tulemusena tõuseb aga statistiline töötuse määr oluliselt. Sellesse tuleb suhtuda siiski positiivselt, kuna osa praegustest töövõimetuspensionäridest, kes olid loobunud töö otsimisest, kuid on selleks vähemalt osaliselt võimelised, liiguvad töötukassa mõjusfääri. Kavandatud meetmetega soodustatakse nende naasmist aktiivsesse tööellu, mis aga võtab aega. Ilma töövõimereformita võiks töötuse määr langeda 6 protsendi lähedale, kuid mitteaktiivsuse määr püsiks vastavalt kõrgemal. Hõivatute arv hakkab prognoosi kohaselt vähenema alates 2016. aastast ja töövõimereform suudab demograafiliselt määratud hõive pikaajalist langustrendi üksnes veidi leevendada.

6. Miks tarbijahinnad langevad ja millal hinnatõus taastub?

Tarbijahinnad püsivad kerges languses teist aastat järjest, mis on valdavalt tingitud globaalse nafta- ja toiduhindade ning Põhjamaise elektrihinna langusest. Nafta- ja toidu hindu on allapoole surunud globaalne ülepakkumine nõudlusega võrreldes ning elektri hinda hoiab madalal Eesti integreeritus Põhjamaade elektrituruga. Teenuste hinnatõusu pidurdab haridusteenuse odavnemine tasuta kõrghariduse tõttu, mis arusaadavalt puudutab vaid usinaid üliõpilasi. 2015. aasta viimastel kuudel hakkab tarbimiskorv aastases võrdluses taas kallinema, kuna just eelmise aasta lõpus langes nafta maailmaturuhind oluliselt ja edasist hinnalangust ei oodata.

Järgmise aasta jooksul suureneb kõigi komponentide panus hinnatõusu. Aktsiisikaupade panus üldisesse hinnatõusu kasvab oluliselt nii alkoholi ja tubaka kui ka lisanduva kütuste aktsiisitõusu tõttu. Oodata on toiduainete hinnatõusu taastumist ning alates 2017. aastast palgatõusu kiirenemisega seoses ka teenuste hindade panuse kasvu. 2016. aastal on oodata 2-protsendilist ja järgnevatel aastatel kuni 3-protsendist hinnatõusu. Hinnatõusuga käib üldiselt käsikäes ka SKP reaalse ja nominaalse kasvu kiirenemine, mis avaldub vastavalt kasvavas palgatulus, kuigi viimasel paaril aastal kogetud palgatöötajate reaalsissetulekute kasv jääb ilmselt erandlikuks.

7. Kui kiiresti siis ikkagi Eesti majandus kasvab?

Kui prognoosid Eesti lähinaabrite majanduskasvu kiirenemise kohta peavad paika, siis võib oodata ka Eesti ekspordi pöördumist tõusule ning meie majanduskasvu kiirenemist. 2015. aastal kasvab majandus väga nõrga välisnõudluse tõttu prognoosi kohaselt 1,7 protsenti, kuid edaspidi peaks kasv kiirenema ja võib prognoosi kohaselt ulatuda 2016. aastal 2,6 protsendini ja 2017. aastal 3,4 protsendini. 2017. aastal saavutab Eesti SKP hinnanguliselt oma potentsiaalse taseme, ehk majanduses ei ole enam vabu ressursse, mida võiks ilma hinnatõususurveteta kogutoodangu kiireks suurendamiseks rakendada. Seetõttu on edaspidi oodata kasvutempo mõningast aeglustumist.

8. Kuidas hindavad Eesti kasvuväljavaateid teised prognoosijad?

Rahandusministeeriumi prognoosi avalikustamise ajal osutus see nii 2015. kui ka 2016. aasta puhul ülejäänud prognoosidega võrreldes majanduskasvu osas kõige pessimistlikumaks. Joonistelt on näha viimaste aastate trend, et prognoositava aasta lähenedes on kasvuväljavaateid korrigeeritud süstemaatiliselt allapoole. Sellised prognooside allapoole korrigeerimised on aset leidnud juba seitse aastat ehk alates majanduskriisi puhkemisest. Sama on toimunud ka Eesti ekspordipartnerite prognoosidega.

Sellest võib järeldada, et prognoosijad hindavad endiselt üle kas riikide majanduste sisemist kasvupotentsiaali või turumajanduse loomupärast võimet tulla toime majanduskriisidega ilma aktiivse riigipoolse sekkumiseta.

9. Kuidas prognoosib rahandusministeerium Eesti olulisemate majandusnäitajate muutumist lähiaastatel?

Madis Aben,
fiskaalpoliitika osakonna analüütik,
rahandusministeerium