Riigikassa haldab riigi finantsvara kahes reservis.
Stabiliseerimisreservi hoitakse varuna kriisiolukordades kasutamiseks, selle maht on alates 2010. aastast igal aastal kasvanud. Majanduskriisi ajal 2009. aastal stabiliseerimisreservist kasutusele 224 miljonit eurot, et vähendada üleilmsest kriisist tulenevaid üldmajanduslikke riske, kuid sellest ajast peale on reservi maht pidevalt suurenenud.
Möödunud aastal paigutas riik stabiliseerimisreservi 29 miljonit eurot. See koosnes riigi 2014. aasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoolisest ülejäägist mahus 24,7 miljonit eurot ja Eesti Panga kasumieraldisest mahus 4,3 miljonit eurot.
Seevastu teist riigikassa hallatavat reservi, likviidsusreservi kasutatakse pidevalt rahavoo operatiivseks juhtimiseks. Likviidsusreservi maht suureneb ja väheneb, kuna riigi rahavoog aasta eri kuudel ja samuti eri aastatel on erinev.
Selleks et riik saaks kindlasti teha riigieelarvega ette nähtud makseid õigel ajal, peab likviidsusreservi maht ületama kehtestatud arvestusliku miinimumtaseme, mis arvutatakse igal eelarveaastal riigieelarve mahu ja majanduskeskkonna prognoosi põhjal.
Reservi miinimummahu madalaim piir vastab riigi keskmisele kahe nädala kulude mahule. 2015. aasta detsembri lõpul ületas likviidsusreservi maht kehtivat miinimumtaset, ka 2016. aastaks planeeritud 84 miljoni eurose negatiivse rahavoo puhul jääb likviidsusreservi maht üle miinimumtaseme.
Likviidsusreservi vahendeid kasutatakse muu hulgas selleks, et riik saaks maksta Euroopa Liidu struktuuritoetuste kasutajatele välja toetusi, mille jaoks pole Euroopa Liidu institutsioonidelt vahendeid veel laekunud. See põhjustab aeg-ajalt likviidsusreservi kõikumist, kuna toetuste väljamaksmine ja selleks Euroopa Liidust raha laekumine ei ole samaaegne.
Neljandas kvartalis kasvasid oluliselt väljamaksed Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate projektide tarbeks. Seoses Euroopa Liidu eelmise eelarveperioodi lõpu ja Euroopa toetusega projektidele raha väljamaksmisega tekkis EL-i fondidest raha laekumisel ajutine ajaline nihe. Möödunud aastal laekus detsembri lõpuks toetusi EL-ilt ja muudelt institutsioonidelt 370,9 miljonit eurot, väljamakseid tehti aga 658,9 miljonit eurot, sellest tulenes 288 miljoni euro suurune lõhe.
Struktuurifondide mõju oli peamine põhjus, miks riigieelarve teenindamise rahavoog jäi 2015. aastal negatiivseks. Likviidsusreserv vähenes negatiivse rahavoo tõttu möödunud aasta lõpul 377,1 miljoni euro võrra võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga. Uusi suuremaid EL-i toetuste laekumisi on oodata järgmisel aastal.
Euroopa Liidu toetustega tehtud investeeringud infrastruktuuri panustavad Eesti tulevikku pikaajaliselt. Lisaks eurotoetustele investeeris riik mullu ka varem kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud tulu, et tuua Tallinna tänavatele uued trammid. Selliste investeeringute tegemine on pikaajalises perspektiivis mõistlik ja nende sildrahastamine vajadusel likviidsusreservist on kõigiti kohane.
Eesti riigi rahandus tervikuna on jätkusuutlik. Möödunud aastal olid riigi kulutused ootuspärased ja maksutulusid laekus planeeritust oluliselt enam.
Ootuste kohaselt oli valitsussektori eelarve 2015. aastal nii nominaalses kui ka struktuurses ülejäägis. Esialgsed ametlikud andmed nominaalse eelarvepositsiooni kohta avalikustab statistikaamet 24. märtsil.
Seaduse järgi tuleb riigieelarve koostada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tasakaalus või ülejäägis. Ka Euroopas kokku lepitud reeglid vaatavad eelarvepositsiooni kogu valitsussektori lõikes, mis lisaks keskvalitsusele hõlmab ka kohalikke omavalitsusi, haigekassat ja töötukassat, mis riigieelarvest välja jäävad. Struktuurset tasakaalu hinnates eemaldatakse jooksvast tulude ja kulude vahest (ehk nominaalsest eelarvepositsioonist) majandustsükli mõju ning arvestamata jäetakse ühekordsed ja ajutised tegurid.
