Ernst&Young arvestas riigikantselei tellitud uuringus sarnaste riikide maksumäärade põhjal keskmiseks ajapõhiseks tasuks 722 eurot aastas ja päevapileti maksumuseks 12 eurot, selgub valitsusele heakskiitmiseks esitatud kavandist.
Uuringufirma soovitab kogu teedevõrgustiku maksustamist, sest osalisel maksustamisel tekiks negatiivne mõju liikluse ümbersuundumisest madalama kategooria teedele. Meetme rakendumisega olulisi kulusid ette ei nähta, sest tasumise kontroll toimuks politsei liiklusjärelevalve käigus.
Samas on liikmesriigid tasu erinevalt rakendanud ja ministeeriumi hinnangul on konkreetse kava väljatöötamiseks ilmselt vajalikud täiendavad konsultatsioonid direktiivi tõlgenduse osas ka Euroopa Komisjoniga. Praegu on arvutused tehtud eeldusel, et kohalikele vedajatele on võimalik rakendada ka päevapõhiselt makstavat tasu, teatas BNS.
Riigikantselei tellitud uuringu kohaselt oleks teiste alternatiividena võimalik rakendada ka läbisõidupõhist teemaksu või viia sisse iga-aastane sõiduautode maks, kuid need variandid on ministeerium kõrvale jätnud. Sõiduautode maksustamisel kujuneks keskmiseks aastaseks maksumääraks 117 eurot, millel oleks ulatuslik mõju kodumajapidamistele ning läbisõidupõhine arvestus nõuaks suuri investeeringuid vajaliku süsteemi ülesehituseks ja hooldamiseks.
Vastava meetme esialgse mõjuanalüüsi kohaselt kulude tõstmine 722 eurot sõiduki kohta ehk kokku 16 miljoni euro võrra vähendaks Eesti maismaatranspordi ettevõtete äritegevuse kogukasumi marginaali 12,8%-lt 11,7%-ni, millega langeks Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide pingereas kahe koha võrra ehk 15. kohalt 17. kohale.
Tulenevalt Euroopa Liidu direktiivist on liikmesriikidel kohustus maksustada vähemalt 12-tonniseid raskeveokeid. Eestis rakendatakse seda direktiivis toodud minimaalses määras. Eesti ja Soome on ühtlasi ainukesed Euroopa Liidu riigid, mis ei ole kehtestanud veokitele teekasutustasusid.
Pärast kavandi heakskiitu valitsuses võib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asuda seaduseelnõu välja töötama.
