Ta märkis, et ministeerium ei näe vajadust kehtivat regulatsiooni muutma hakata. "Me ei saa hakta Eesti õiguskeskkonnas piirama seda millised kupüürid on käibel. Kui me ei saa piirata, siis ülejäänud kokkulepped peavadki põhinema mõistuslikkusel."
Kompus märkis, et Eestis ei hakka saama sularahaautomaadist kätte suuremaid kupüüre kui 50-euroseid, suuremaid kupüüre on võimalik saada pangast. Seega on olukorra tekkimine, kus suurest kupüürist tagasi anda pole, üsna vähetõenäoline.
Kompuse sõnul on suure nominaaliga euro pangatähtedega tasumise probleemi arutatud nii tarbijakaitseameti, rahandusministeeriumi kui ka kaupmeeste liiduga. Ta märkis, et ei näe ka põhjust, miks peaks teemat edasi arutama. "Me peame praegu kehtivat regulatsiooni piisavaks."
Kompus lisas, et pigem pole probleem vahetusrahas vaid suurte kupüüride turvalisuses. "Kui võtta vastu võlts 500-eurone, siis selle mõju kaupmehele on palju suurem kui võlts 500-kroonisega."
Ta märkis, et võltsraha probleemi leevendamiseks on olemas brošüürid, spetsiaalsed koolitused ning kaupmeestel on võimalik muretseda endile vastavad seadmed valeraha tuvastamiseks.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku sõnul tuleks aga suure nominaaliga euro pangatähtedega tasumise probleemi veel arutada ning leida lahendus, mis kaitseks nii ettevõtjate kui ka tarbijate huvisid.
Ta lisas, et aasta alguses ei tohiks probleem olla väga terav kuna sularahaautomaadid esialgu ei väljasta suuri rahatähti, mis aga ei tähenda, et pangast raha saanud inimene ei peaks saama sellega maksta.
Turetski-Toomiku märkis, et lahendus probleemile tuleks leida enne 1. jaanuari.
BNS
