Parlament kiitis heaks ettevõtete kestlikkusalast hoolsuskohustust käsitleva direktiivi, milles on nõukoguga juba kokku lepitud. Direktiivi kohaselt peavad ettevõtted ja nende partnerid ennetama oma tegevuse kahjulikku mõju inimestele ja keskkonnale ning lõpetama kahjustava tegevuse või leevendama selle tagajärgi.
Uued reeglid peaksid aitama hoida ära orjust, lapstööjõu kasutamist, inimeste tööalast ärakasutamist, elurikkuse vähenemist, saastamist ja looduspärandi hävitamist.
Reeglid hakkavad kehtima ELi ettevõtetele ning emaettevõtetele, kus töötab üle 1000 inimese ja mille ülemaailmne käive on üle 450 miljoni euro. Samuti puudutavad reeglid frantsiise, mille käive on üle 80 miljoni euro, juhul kui vähemalt 22,5 miljonit sellest on saadud litsentsitasudest. Lisaks peavad reegleid täitma hakkama kolmandate riikide ettevõtted, emaettevõtted ja frantsiisid, mille käive ELis ületab sama määra.
Ettevõtetel tuleb juhinduda oma tegevuses hoolsuspõhimõttest, kindlustada lepingutega, et ka nende partnerid järgivad sama põhimõtet, ning toetada väikese ja keskmise suurusega äripartnereid hoolsuskohustuse täitmisel. Samuti peavad ettevõtted koostama üleminekukava, et viia oma ärimudel kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppega, mille eesmärk on hoida kliimasoojenemine 1,5 kraadi piires.
Liikmesriigid peavad esitama ettevõtetele uute nõuete kohta üksikasjaliku teabe. Teave tuleb avaldada selleks ette nähtud veebiportaalis, kust leiab ka komisjoni suunised. Samuti peavad liikmesriigid määrama järelevalveasutuse, kes jälgib reeglite täitmist ja määrab rikkujatele karistuse.
Näiteks võidakse reegleid eiranud ettevõtte nimi avalikustada ja määrata talle trahv, mille suurus on vähemalt 5 protsenti ettevõtte ülemaailmsest käibest. Lisaks vastutab ettevõte hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju eest ning peab selle täielikult hüvitama. Euroopa Komisjon loob ka järelevalveasutuste võrgustiku, mis aitab liikmesriikidel tõhustada koostööd ja vahetada parimaid tavasid.
Pärast täiskogu istungit ütles raportöör Lara Wolters (S&D, Madalmaad), et see seadus muudab ettevõtete tegevuspõhimõtteid ja sunnib suurfirmasid piirama inimestele ja keskkonnale põhjustatavat kahju.
"Nende reeglite üle vaieldi põhjalikult ja kaua. Olen nende vastuvõtmise üle uhke ja tänan ka oma edumeelseid toetajaid. Võitleme parlamendi järgmisel ametiajal jätkuvalt selle nimel, et uusi reegleid hakataks kiirelt täitma ning Euroopa majandus muutuks veelgi jätkusuutlikumaks," märkis ta.
Õigusakti poolt hääletas 374 ja vastu 235 parlamendiliiget, erapooletuid oli 19. Nüüd peab ka nõukogu direktiivi ametlikult heaks kiitma. Direktiiv jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Euroopa Parlament on nõudnud ettevõtete vastutuse suurendamist ja neile hoolsuskohustuse kehtestamist ka varem. Euroopa Komisjon esitas sellekohase õigusakti ettepaneku 23. veebruaril 2022. See on kooskõlas muude juba vastu võetud ja kavandatavate õigusaktidega, näiteks metsade raadamist, konfliktipiirkonnast pärit mineraale ja sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid käsitlevate määrustega.
Kavandatav õigusakt toetab kestlikku tarbimist, eetilist kaubandust ja jätkusuutlikku majanduskasvu, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 5. ettepaneku meetmes 13, 11. ettepankeu meetmetes 1 ja 8 ning 19. ettepaneku meetmetes 2 ja 3.
