Liikmesriigid peavad uute reeglite kohaselt valima, kas võtavad rändesurve all olevate riikide toetamiseks vastu osa varjupaigataotlejatest ja pagulastest, panustavad rahaliselt või pakuvad operatiiv- ja tehnilist tuge. Lisaks uuendatakse nn Dublini eeskirju ehk kriteeriume, mis panevad paika, milline liikmesriik millises olukorras varjupaigataotleja eest vastutab.

Paketi raames luuakse samuti kriisimehhanism, et toetada liikmesriike, mida tabab ootamatu migranditulv. Uued reeglid käsitlevad ka olukordi, kus kolmandad riigid või vaenulikud rühmitused kasutavad rändajaid Euroopa Liidu destabiliseerimiseks.

Inimesed, kellel ei ole seaduslikku alust Euroopa Liitu siseneda, peavad läbima enne piiriületust taustakontrolli. Kuni seitsme päeva jooksul tehakse kindlaks nende isik, salvestatakse nende biomeetrilised andmed ning viiakse läbi tervise- ja turvakontroll. Et selle käigus inimeste põhiõigusi ei rikutaks, peavad liikmesriigid tagama sõltumatu järelevalve.

Lisaks ajakohastatakse paketiga Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kasutusreegleid. Registrist saab teavet selle kohta, kas kolmandate riikide kodanike suhtes on langetatud süüdimõistvaid kohtuotsuseid. 

Liikmesriigid hakkavad rahvusvahelist kaitset andma ja ära võtma ühtse korra järgi. Lisaks kiireneb varjupaigataotluste menetlemine Euroopa Liidu piiridel ning põhjendamatud või vastuvõetamatud taotlused praagitakse rutem välja.

Ebaseaduslikult Euroopa Liitu saabunud inimeste, sealhulgas vähemalt 6-aastaste laste andmed, sõrmejäljed ja näokujutised koondatakse ajakohastatud Eurodaci andmebaasi. Kui inimene kujutab endast julgeolekuohtu, on kasutanud vägivalda või omanud relva, lisatakse tema kohta andmebaasi vastav märge.

Kogu Euroopa Liidus hakkavad rahvusvahelise või täiendava kaitse saamiseks kehtima ühtsed normid ja kaitse taotlejate õigusi ühtlustatakse. Liikmesriigid peavad hindama kaitset taotlevate inimeste päritoluriigis valitsevat olukorda Euroopa Liidu Varjupaigaameti teabe põhjal ja korrapäraselt kontrollima, kas pagulasseisund on jätkuvalt õigustatud. Kaitse taotlejad peavad jääma riiki, kus nende taotlust menetletakse või kus neile kaitse anti.

Liikmesriigid peavad tagama varjupaigataotlejatele ühesugused vastuvõtutingimused ning ligipääsu haridusele ja tervishoiule. Registreeritud varjupaigataotlejad peavad saama minna tööle hiljemalt kuus kuud pärast taotluse esitamist. Reeglid käsitlevad ka varjupaigataotlejate kinnipidamist ja liikumisvabaduse piiramist, et takistada inimeste liikumist teistesse liikmesriikidesse.

Uue raamistiku alusel saavad liikmesriigid vabatahtlikult võtta vastu kolmandate riikide kodanikke, kelle ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on tunnistanud pagulasteks ja kelle saabumine Euroopa Liitu on korraldatud seaduslikult ja turvaliselt.

Kui ka nõukogu on õigusaktidele lõpliku heakskiidu andnud, avaldatakse need Euroopa Liidu Teatajas. Riigid peavad neid hakkama kohaldama kaks aastat hiljem.