Pakendamist tuleb vähendada 2030. aastaks viis protsenti, 2035. aastaks kümme protsenti ja 2040. aastaks 15 protsenti. Eelkõige peavad liikmesriigid vähendama plastpakenditest tekkivat prügi. Kahandamaks tarbetut pakendamist, tohib rühma-, veo- ja e-kaubanduse pakendis tühja ruumi olla maksimaalselt 50 protsenti. Samuti peavad kaupade tootjad ja importijad kasutama võimalikult väikest ja kerget pakendit.
Alates 1. jaanuarist 2030 keelatakse osa ühekordseid plastpakendeid. Nende hulka kuuluvad töötlemata värske puu- ja köögivilja pakendid, toidu ja joogi pakendid, mis täidetakse kohvikus või restoranis ja mille sisu süüakse ja juuakse kohapeal ära, üksikute portsjonite pakendid, näiteks maitseainete, kastmete, kohvikoore ja suhkru puhul, samuti hotelli tualett-tarvete minipakendid ning eriti õhukesed plastkotid.
Inimeste tervise kaitseks kehtestatakse määrusega piirangud niinimetatud igaveste kemikaalide ehk per- ja polüfluoritud alküülühendite sisaldusele toiduainete pakendites.
Määrusega pannakse paika ka sihid, kui paljud alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide pakendid ning veo-, müügi- ja rühmapakendid peavad 2030. aastaks olema korduskasutatavad. Nendest nõuetest võivad liikmesriigid teatud tingimustel erandeid teha.
Poed ja toitlustusasutused peavad pakkuma võimalust osta kaasamüüdavat toitu ja jooki oma nõusse. Samuti peavad nad juhinduma eesmärgist, et 2030. aastaks saaks 10 protsenti müüdavatest kaupadest osta korduskasutatavas pakendis.
Uute reeglite järgi peavad pakendid olema ringlussevõetavad ja vastama rangetele nõuetele. Erandiks on kergpuidust, korgist, tekstiilist, kummist, portselanist, vahast ja keraamilised pakendid.
Määrusega nähakse ette ka miinimumeesmärgid ringlussevõetavate plastpakendite kogumisele ja taaskasutatud materjali kohustuslik osakaal plastpakendites. Näiteks tuleb 2029. aastaks kuni kolmeliitristest ühekordselt kasutatavatest joogipakenditest eraldi koguda 90 protsenti. Selleks võib sisse seada pandisüsteemi või kasutada mõnda muud võimalust.
Raportöör Frédérique Ries Belgiast ütles, et EL on vastu võtnud esimese keskkonnaseaduse, mille eesmärk on vähendada igasugust pakendamist. "Uued reeglid soodustavad innovatsiooni ja kaitsevad mikroettevõtteid. Lisaks keelustavad need igaveste kemikaalide kasutamise toiduainete pakendites, mis on eurooplaste tervise huvides. Nüüd on pall tootjate, liikmesriikide ja tarbijate käes. Nüüd peavad pakendite hulka hakkama vähendama nemad.“
Määrus võeti vastu 476 poolthäälega, vastu oli 129 ja erapooletuks jäi 24 parlamendiliiget. See jõustub siis, kui ka nõukogu on määrusele ametliku heakskiidu andnud.
Pakenditööstuse käive oli EL-is 2018. aastal 355 miljardit eurot ning sektor toodab üha enam prügi. 2009. aastal tekkis EL-is 66 miljonit tonni pakendijäätmeid, ent 2021. aastal juba 84 miljonit tonni ehk 188,7 kilo elaniku kohta. 2030. aastal tõuseb see näitaja eeldatavasti 209 kiloni elaniku kohta.
