Prognoosi kohaselt algab sel aastal üle 30 aasta kestev majanduskasvu aeglustumine kuni 0,8 protsendini 2053. ja 2054. aastal. Seejärel tuleb seitse aastat kestev kasvu kiirenemine kuni 1,6 protsendini, millele järgneb taas langustrend.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul võib pikaajalist prognoosi kutsuda ka projektsiooniks ning sellesse majanduslanguse prognoosimine on vastutustundetu.
"Pikaajalise prognoosi esimene eesmärk ei ole ära aimata majanduskasvu või -langust mingil konkreetsel aastal, vaid näidata suures plaanis kätte trend, mille ümber majandus võiks vahelduva eduga kulgeda. Praktikas jäävad sinna sisse ilmselt ka langusaastaid, kuid selle trendi järgi peaks olema mõistlik teha pikaajalisi plaane," põhjendas Madis Aben kriisivaba prognoosi.
Tema sõnul on projektsioon, mis on tehtud analüütiku valitud eeldustel selle kohta, kui kiiresti ja millise trajektooriga jõuab prognoositavas majanduses tööviljakuse tase kas mingi riikide grupi või miks mitte ka maailma rikkaimate riikide kannule.
"Kui me usume Eesti riigi institutsioonide kvaliteeti ja suurepärasesse majanduskeskkonda, siis võime tõsta lati ka kõrgemale kui Euroopa Liidu keskmine," selgitas Aben. "Majanduslangust prognoosivad analüütikud vaid siis, kui see on juba käes või ilmselgelt ukse ees," lisas ta.
Abeni sõnul on üks põhjus languse mitte prognoosimiseks see, et kohati endiselt levinud klassikalise majanduskäsitluse järgi on turumajandus isereguleeruv, mistõttu püüdleb ta turujõudude ajel oma optimaalse taseme suunas kõigis näitajates, nagu majanduskasv, hinnatõus ja töötus.
