Selle asemel et hakata kilekottide hinda reguleerima, tuleks lõpetada nende tasuta jagamine ja hakata inimesi teavitama kilekottide mõjust loodusele, pakkudes alternatiivseid valikuid, kirjutas Michal keskkonnaministeeriumile.
Michal põhjendab ettepanekut sellega, et Eesti täidab juba praegu Euroopa Liidu direktiivist tulenevat kohustust, mis kehtestab maksimaalseks tarbimiseks 40 õhukest kilekotti inimese kohta aastas. "Lisaks tuleb märkida, et Eesti ettevõtjad rakendavad juba ise meetmeid, vähendamaks plastkandekottide tarbimist, ilma riigipoolse sekkumiseta," märkis Michal.
Seevastu toetab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise lõpetamist. Lisaks võiks keelustada ka õhukese plastkoti tasuta jagamise kaupluste kassades, lisas Michal.
MKM teeb aga ettepaneku algatada koostöös kaupmeeste liiduga teavitustegevust, et muuta arusaama, nagu oleks plast ohutu ja odav materjal. Samuti tahetakse suunata kauplejaid teavitama tarbijaid müügikohas lahtise kauba pakendamiseks kasutama rohkem alternatiivseid võimalusi, vahendas BNS.
Keskkonnaministeerium tuli suve lõpus välja eelnõuga, millega soovib keelata järgmise aasta juulist poodides eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise ja kehtestada õhukeste kilekottide riikliku minimaalse hinna vahemikus 30 senti kuni 1 eurot. Praegu on kilekoti keskmine hind poes umbes 15 senti.
