Lauri märkis, et toidukaubad kallinesid novembris kuuga 2,2 protsenti, mis tähendab, et aastane kasv ulatus juba 11,6 protsendini. Sellega ületati varasem kõrgeim toidukaupade hinnatase kahe protsendiga. Kogu hinnatõusust on 52 protsenti põhjendatav just toidukaupade kallinemisega ning Lauri sõnul viitavad märgid sellele, et toidukaupade panus aastases hinnatõusus suureneb veelgi.
"Kuigi hinnatõusu vallandas maailmaturu hindade tõus, on ka näha, et kohalik konkurents töötlejate ja kaubandusettevõtete vahel on tagasihoidlik ning toetab hinnatõusu," ütles Lauri. Ta lisas, et selle tulemusel on võimalik näha olukorda, kus vaatamata langevatele jaemüügimahtudele kasvavad toidukaupade hinnad endiselt. "Jaekaubandus suudab oma käivet tõsta üksnes hinnatõusu toel. Tugev hinnatõus, eriti asjaolu, et inflatsioon on kõrge esmaste toidukaupade grupis, pidurdab väga selgelt tarbimiskasvu."
Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere ütles, et tänavu on hinnatõusu põhjustanud eelkõige administratiivsed maksumuudatused ja toiduained. "Toidutoorme hindade heitlikkus maailmaturul jätkub ning novembris panustasid Eesti inflatsiooni märkimisväärselt teraviljatoodete hinnad. Praegune toormehindade tase ei õigusta, miks osa toidukaupade tarbijahinnad peaksid olema kõrgemad võrreldes 2008. aastaga. Seega võib toiduainete hinnatõususurve Eestis leeveneda," rääkis ta.
Ta lisas, et koos hindade tõusuga maailmaturul ning ekspordimahu suurenemisega kasvas Eesti sisekaubanduse majandusnäitajate andmetel selle aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes ka kaubanduslik marginaal. "See võimendas toidutoorme kallinemise ülekandumist tarbijahindadesse. Kui mullu kolmandas kvartalis oli toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi keskmine kaubanduslik marginaal 14 protsenti, siis nüüd oli see kahe protsendipunkti võrra kõrgem." Keskpanga ökonomisti sõnul aitas kõrgem juurdehindlus tõsta kasumit, mis kujunes kolmandas kvartalis hulgimüüjate jaoks üheks suuremaks läbi aegade.
"Toiduainete kiirem inflatsioon on ajutine. Tuginedes aastate 2006-2008 kogemusele, ei saa välistada, et toidutoorme hinnatõusust ajendatud Eesti tarbijahindade väga järsule kallinemisele järgneb nende odavnemine," lausus Lindpere.
Lauri lisas, et mootorikütuste hinnatõus oli novembris suhteliselt mõõdukas, BNS-i andmetel 1,0-4,5 protsenti olenevalt kütuse liigist. Eelkõige just kütuste kallinemise tõttu tõusid transpordi hinnad novembris 0,3 protsenti, aastases võrdluses oli hinnakasv 4,4 protsenti. "Siiski võib märgata, et hinnatõus on selles grupis hakanud aeglustuma, kuigi põhjustab veel üle 10 protsendi aastasest kogu hinnatõusust," ütles ta.
Ta märkis, et eluasemekulude hinnatõus põhjendab ühe viiendiku kogu hinnatõusust. Novembris oli antud valdkonnas hinnakasv 0,4 protsenti ja aastane hinnatõus kuus protsenti. Lisaks on analüütiku sõnul Gazpromi gaasihinna langetamise tõttu oodata ka küttetariifide langust ning seega peaks eluasemete hinnatõus järgmistel kuudel pidurduma.
Lauri lisas, et teistes gruppides oli hinnatõus tavapäraselt tagasihoidlik, mis peegeldab nende kaupade-teenuste nõrgemat positsiooni tarbijate ostukorvis. "Kui sissetulekud on tagasihoidlikud ning toidu, transpordi ja eluasemekulud kasvavad, siis on tarbijad sunnitud muude kaupade ja teenuste ostmist vähendama ning see tähendab ka nende hindade langust."
Swedbanki prognoosi järgi ulatub sel aastal keskmine hinnatõus kolme protsendini. Aastaste hinnatõusude vähenemist on oodata märtsis, mil mitmed selle aasta alguse hinnatõusud kaovad võrdlusbaasist. Lauri sõnul ei saa välistada, et tuleva aasta lõpus langeb aastane hinnatõus ka allapoole kolme protsenti. Tõenäoliselt jääb tuleva aasta hinnatõus 3,5-4,0 protsendi vahele. Swedbanki täpsem prognoos valmib jaanuaris.
Lindpere lisas, et jättes toiduained ja energia kõrvale, on inflatsioon ülejäänud osas ostukorvist vaoshoitud, aastatagusega võrreldes 0,9 protsenti. "Tööturg on aasta alguse madalseisust küll pisut kosunud ning üldine majandusaktiivsus tõusnud, kuid see ei võimalda hindade kergekäelist tõstmist," lausus ta.
BNS
