Küsimused, millega inimeste finantsalast kirjaoskust mõõdeti, käsitlesid
teadmisi rahaasjade korraldamisest, finantsteenuseid ja nende
kasutamist, samuti hoiakuid ja käitumist oma rahaasjades.
Üldiselt selgus hoiakuid käsitlenud küsimustest, et naised olid oma
rahaasjade pikaajalises ette planeerimises meestest pisut kehvemad.
Samas ei kehti see väide Eesti kohta: meil vastas 24% küsitluses
osalenud naistest, et püstitab pikaajalisi rahalisi eesmärke ning püüab
neid saavutada, meestest vastas samamoodi 21%. Ka väitele “ma hoian oma
rahaasjadel hoolikalt silma peal” vastas Eestis 61% naistest jaatavalt,
meeste vastav protsent oli tunduvalt madalam, 49%.
Samas finantsteenuste tundmist eeldavatele või arvutamisoskust
nõudvatele küsimustele vastates jäid Eestis uuringus osalenud naised
sarnaselt teiste riikide naistega meestele alla. Näiteks küsimusele “kui
paned 100 eurot hoiusele, mille aastaintress on 2%, siis kui palju raha
on sul seal ühe aasta pärast“ vastas Eestis õigesti 58% naistest ja 70%
meestest. Naised jäid meestest enam hätta ka investeerimist
puudutavatele küsimustele vastamisega ning olid kõigis riikides oma
teadmiste hindamisel ebakindlamad kui mehed, andes meestest sagedamini
uuringus küsitud küsimustele vastuseks “ei tea”.
Naiste finantskirjaoskust võiks parandada
Uuringu tulemustest lähtuvalt soovitab OECD naiste finantskirjaoskuse
taseme parandamisele rohkem tähelepanu pöörata. Seda mitmel põhjusel.
Esiteks näitavad erinevates riikides tehtud uuringud, et naiste
käsutuses olev raha läheb rohkem pere heaolu suurendamisele ja laste
heaks ning see, kui efektiivselt seda raha kasutatakse, sõltubki naiste
finantskirjaoskuse tasemest. Samuti on naistel oluline roll rahaalaste
teadmiste õpetamisel oma lastele.
Teiseks näitab statistika, et naiste keskmine eluiga on meeste omast
pikem ning seega peab neile pensioniks kogutud rahast (Eestis tähendab
see investeeringuid II ja III samba pensionifondidesse ning muid sääste)
jätkuma kauemaks. Mõned uuringud viitavad, et naised on loomupäraselt
alahoidlikumad ja väldivad riske, samas ebakindlus või teadmiste
puudumine finantsteemadel vähendab ka võimalusi teha edukaid
finantsotsuseid. Uuringud näitavad ka seda, et naiste vaesusrisk kasvab
lesestudes ning siis on oskus rahaasjadega toime tulla eriti kriitilise
tähtsusega.
- Finantskirjaoskus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks.
- OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) väljatöötatud küsimustiku alusel toimus finantskirjaoskuse uuring eelmise aasta teises pooles lisaks Eestile Tšehhis, Poolas, Ungaris, Iirimaal, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias, Norras ja Peruus. Lõplik uuringu analüüs valmib 2012. aastal.
- Eestis viis uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ 2010. aasta sügisel Rahandusministeeriumi tellimusel läbi Faktum & Ariko, kes küsitles 993 inimest.
- Tutvu minuraha.ee lehel uuringuga “Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas” .
- Loe OECD esindaja Flore-Anne Messy blogipostitust naistest ja rahast (inglise keeles).
-
minuraha.ee
