Arvestades, et tegemist on Eesti suurima majandussektoriga, mis veel mullu andis 15 protsenti kogu majanduses loodud lisandväärtusest, on see probleem meie kõigi jaoks,
märkis analüütik pressiteates.
Nestori sõnul andis selle aasta teise kvartali seisuga töötlev tööstus kogu majanduses loodud lisandväärtusest veidi üle 14 protsendi. "Veel viis aastat tagasi ületas see osakaal 16 protsenti. Samas on tööstuses endiselt hõivatud liialt palju inimesi – eelmise aasta seisuga enam kui 18 protsenti kõigist tööga hõivatutest," nentis ta ning lisas, et liigsele tööjõumahukusele viitab äraspidine suhe, kus tööstuse hõive ületab sektorist saadavat lisandväärtust.
Analüütiku sõnul kahanes ka tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete põhjal töötleva tööstuse tootmismaht augustis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4 protsenti. "Sama suur on tööstustoodangu langus viimase kolme kuu peale kokku. Seejuures on tootmise kokku tõmbumisse panustanud enim Eesti kõige suuremad tööstusharud – puidutööstus ja metallitööstus. Mõlema tegevusala tootmismahud on mullusest umbes 10 protsenti väiksemad, mida ei saa pidada marginaalseks languseks," lausus Nestor ning lisas, et tootmismahu märkimisväärne kukkumine on aset leidnud veel mitmes keskmise suurusega tööstussektoris.
Nestor leiab, et sektoreid, kus tootmismaht viimase kolme kuu vältel on kasvanud, leidub suhteliselt vähe ja pigem on tegemist väiksemate tegevusaladega. "Erandiks on siin elektroonikatööstus, kus tootmismahud viimastel kuudel aastatagusest ligi 10 protsenti kõrgemad on olnud. Keskmise suurusega tootmisharudest on üllatavalt häid tulemusi näidanud ka masinate ja seadmete tootmine, mis on kasvanud pea viiendiku võrra. Väga "magus" on majanduskonjunktuur põlevkivitööstuse jaoks, kus augusti tootmismaht oli aastatagusest viiendiku võrra kõrgem," lisas ta.
Nestor ütleb, et hetkeolukorda ei tasu veel ülemäära dramaatilistesse toonidesse värvida. "Tööstusettevõtete kindlustundeindeks on viimase paari kuuga teinud läbi järsu languse, ent on veel kaugel põhjadest, kuhu see kukkus näiteks 2008.–2009. aasta majanduskriisi või koroonaviiruse ajal. Muuseas ületab tööstusettevõtete kindlustunne hetkel isegi 2019. aasta lõpu taset, kus väga tõsiseid murepilvi majanduse kohal veel ju polnud," tõdes analüütik.