.Tulevaks aastaks prognoosib pank Eestile 3,2-protsendilist majanduskasvu, vähendades seda märtsi prognoosiga võrreldes 0,6 protsendipunkti, selgub panga majandusülevaatest.
Eesti majanduse pööret kasvule on aeglustanud majanduse kiire jahtumine aasta esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja tõusetunud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina sündmustega. Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu uue programmiperioodi vahendite kasutuselevõtu ja investeeringute kasvu toel kiireneb SKP kasv 2015. aastal. Kasvuriskid jäävad allapoole, kirjutab pank.
Euroala ja Eesti majanduspoliitika jaoks on käesoleva aasta võtmeteemaks majanduskasv. Kriisist tulenenud kõrge võlakoormuse vähendamiseks ja tööturu olukorra parandamiseks vajavad majandused kiiremat sissetulekute kasvu. Eesti oli 2013. aastal euroala kiireima nominaalkasvuga riik.
Eesti hinnakasv jääb Nordea hinnangul aeglaseks, toetades SKP reaalkasvu. Oodatud kiire tarbijahindade kasvu pidurdumine Eestis realiseerus. 2014. aasta viimases kvartalis algab hinnakasvu mõõdukas kiirenemine ning aasta kokkuvõttes jääb tarbijahindade kasv Eestis euroala keskmisele tasemele. Nordea prognoosib 1-protsendilist hinnakasvu käesoleval aastal ning selle mõõdukat kiirenemist 2,6 protsendini 2015. aastal.
Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on hinnakasvu pidurdumine toimunud suures osas energiahindade aeglustumise arvelt. "Globaalmajanduse nõrkus koos tugeva euro vahetuskursiga on hoidnud Euroopas ja Eestis vaos impordi- ja toormehindasid. Laiapõhjalist hinnakasvu aeglustumist peegeldavad Eesti jätkuvalt langevad ekspordi-, aga ka tööstustoodangu tootjahinnad."
"Ehitus ja kinnisvarahindade kasv aeglustub. Ettevaatavalt on tugevamates majandustes näha juba märke uuest hinnakasvu pöördest, sealhulgas USA tootjahindades. Ettevõtjatel õnnestub osa hinnakasvust tarbijatele üle kanda. Kahanenud tööpuudusele lisanduv palgakasv toetab hinnakasvu uut tsüklit," lisas Palm.
"Peamiseks aasta esimese kvartali jahtumise põhjusteks olid kaubanduspartnerite madal impordinõudlus, transpordi- ja logistikasektori lisandväärtuse suur langus, sealhulgas laondust ja veondust abistavate tegevusalade kahanemine kaubandusvedude vallas, soe talv, elektri impordi kasv ning kiire hinnakasv kinnisvarasektoris," rääkis Palm. "Kaubanduspartnerite madal impordi- ja energianõudlus seletab paljuski Eesti ekspordi tagasihoidlike mahte."
"Eesti avatud majanduse kasvuks on vaja euroala ja Põhjamaade jõulisemat kasvupööret, mida veaksid eratarbimise kõrval nii eksport kui ka investeeringud," sõnas Palm. "Eesti kaubanduspartneritest on kasvu väljavaade parem Saksamaal, Rootsil ja Suurbritannial. Viimaseid mõjutab euroala jätkuv taastumine ja USA majanduse vähemalt 3-protsendiline oodatav SKP kasv aasta teises pooles. Majanduskasvu tõstmiseks ja Vene-Ukraina arenguid arvestades on Eestil otstarbekas eksporditurge veelgi mitmekesistada ja laiendada tegevust jõulisemalt kasvavatel turgudel."
Kuigi majanduse jahtumise tõttu on oodata palgakasvu mõõdukat aeglustumist, toob hinnakasvu langus Nordea hinnangul käesoleval aastal kaasa 5-protsendilise reaalpalkade kasvu. "Eratarbimise aeglustumine jääb hinnakasvu aeglustumise tõttu mõõdukaks. Kuid tugevast eratarbimisest jääb kiiremaks majanduskasvuks väheks," rääkis Palm.
"Tööturgu pingestab tööealise elanikkonna vähenemine, mida mõjutab ennekõike migratsiooni negatiivne saldo. Tööhõive samal tasemel hoidmiseks peab tööhõive määr kasvama. Hõivatute arvu languse pehmendamiseks võiks olulist rolli täiendõppe kõrval mängida vanemaealiste motiveerimine osalemaks kauem tööturul. Miks mitte toetada väärtusliku generatsioonidevahelist kogemuste jagamist ja motiveerida madalate säästude juures inimesi ka vanaduspõlves kõrgemat sissetulekut teenima," lisas ta.
Eesti puhul on e-kaubanduse kasv jäänud aeglasemaks kui mitmes Euroopa riigis, mis viitab kasutamata võimalustele avardada valikut ja aidata seeläbi kaasa suuremale hinnakonkurentsile. Palmi sõnul on Eestil hea stardipositsioon e-majanduse arendamiseks, arvestades IKT sektori tugevat potentsiaali.
"Töö sellel suunal toimub avaliku ja erasektori koostöös, samas suuremad läbimurded eeldavad mahu hüppelist kasvu, mis on võimalik vaid välispartnerite kaasamisel. E-residentsus on üks samm õiges suunas. Sellele võiks lisanduda ekspordile suunatud e-tervishoiuteenus, mis oleks piisavalt motiveeriv, et edendada Eestis tervishoiuturismi. Euroopa kogeb rahvastiku vananemist ja personaliseeritud tervishoiu teenused saavad olema kiire hinnakasvuga," lausus Palm.
