Raporti kohaselt on Eesti näidanud majandusküsimustes üles
märkimisväärset otsustuskindlust, teatas välisministeerium. Vaatamata
majanduskriisile ei halvenenud riigi eelarvepositsioon märkimisväärselt
ja Eesti sai eurotsooni liikmeks. Mitmeid raportis väljatoodud soovitusi
Eesti ka juba täna täidab. Näiteks soovitatakse kasutada töötute
ümberõppel rohkem individuaalsete koolituskaartide süsteemi.
Ülevaade käsitleb Eesti majanduskriisist väljumise perioodi ning teeb
ettepanekuid stabiilse ja jätkusuutliku taastumise tagamiseks. Raportis
on lähema vaatluse all majanduskriisist väljumine, fiskaalpoliitika,
avaliku sektori tõhusus ja üleilmastumisega seonduv.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on OECD analüüs Eestile väga tähtis
ainuüksi tegija autoriteedi tõttu ning tähelepanu juhib ta reeglina
õigetele asjadele.
Välisminister Urmas Paet märkis, et OECD majandusülevaate raport annab
võimaluse vaadata sügavalt Eesti majandusse. "Regulaarselt koostatavad
raportid võimaldavad heita neutraalse pilgu majandusolukorrale ning
vaadata, milliseid valdkondi oleks võimalik paremaks muuta," lausus
Paet. "OECD, mille eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule
ning maailmakaubanduse laienemisele, pakub Eestile ka häid võimalusi
edasiseks arenguks," lisas ta.
Raporti eesmärgiks on panustada riigi majanduspoliitilisse diskussiooni,
mille käigus selguvad sobivad lahendused majandusarengu toetamiseks.
Soovitused põhinevad OECD liikmete kogemusel ning ei ole mõeldud
sõnasõnaliseks täitmiseks.
Tegemist on teise majandusülevaatega, mille OECD Eesti kohta koostab. Eelmine ilmus 2009. aasta aprillis.
BNS
