01.03.2023 Kolmapäev

Osad busside maakonnaliinid võivad pikeneda üle Läti piiri

Pärnumaa ühistranspordikeskus (PÜTK) koos teiste Eesti lõunapiiril tegutsevate ühistranspordikeskuste ja Läti Vidzeme planeerimisregiooniga andis sisse rahastustaotluse maakonnaliinide pikendamiseks Lätti ning kui kõik sujub, alustatakse testsõitudega järgmise aasta alguses, kirjutab Pärnu Postimees. 

Ühistranspordikeskused on informeerinud plaanist Eesti ja Läti transpordiametit.
Ühistranspordikeskused on informeerinud plaanist Eesti ja Läti transpordiametit. Foto: vikipeedia

PÜTK-i plaani kohaselt luuakse Pärnumaal Saarde vallas piiriülese liikumise võimalus Kilingi-Nõmme bussijaamast uuendatud Jäärja-Mazsalaca teed pidi. Nii võiks ühendada Kilingi-Nõmme näiteks Mazsalaca, Ruhja ja Valmieraga. Häädemeeste vallas pikeneks Pärnu-Ikla liin kas Salacgriva või isegi Limbažini.

Kahe riigi vahelisest piirkondlikust bussiühendusest pole huvitatud üksnes PÜTK. Nendega koos esitasid oma soovi ka Kagu-Eesti ühistranspordikeskus, kes on huvitatud Võru-Aluksne liinist, Viljandimaa ühistranspordikeskus soovib ühendada Viljandi oma sõpruslinna Valmieraga. Valgamaa ühistranspordikeskus soovib lahendada habemega lugu, kus Valga-Valka linn on justkui ühine, kuid ühistransport eraldi.

PÜTK-i juhataja Andrus Kärpuk märkis, et Pärnu-Läti bussiliinide ühendamist soovivad spaadki, kuna lõunanaabrite huvi siin käimise vastu on tõusuteel.

Saamaks teada, kuidas kohalikud inimesed plaani suhtuvad, tegi PÜTK küsitluse. Möödunud aasta jaanuaris lõppenud küsitlusele vastas Saarde vallas 89 ja Häädemeeste vallas 79 inimest. Mõlemas vallas leidis üle 90 protsendi vastanuist, et tegu on hea abinõuga võitluses ääremaastumise vastu.

“Katsetame nii liinide marsruutide, kellaaegade, päevade sobivust kui ka sõitjate voogusid,” lausus PÜTK-i juht. “Me selgitame välja tegeliku sõiduvajaduse, kuna aastakümneid pole liinid käigus olnud.”

Nõukogude ajal olid sellised bussiliinid loomulikud. Bussiliinide lõppemine piiril polnud seotud vajalikkuse või vähese sõitjate hulga, vaid kahe riigi piiriületusprobleemidega.

Ühistranspordikeskused on informeerinud plaanist Eesti ja Läti transpordiametit. Kui projektiraha tuleb, on poole aasta jooksul vaja liinide pikendamise nimel lahendada mõni riikidevaheline seadusemure.

Projekti maksumus on 375 000 eurot, millest 300 000 taotleti INTERREGi 2021-2027 vältavast Eesti-Läti programmist. Ülejäänu on omaosalus, mille on valmis katma mõlema riigi ühistranspordikeskused, kuid Kärpuk loodab, et ka riigid ise panevad sellele projektile õla alla.

Lõplik otsus, kas raha bussiliinide katsetamiseks antakse, tehakse juunis.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255