Lehe hinnangul võib see probleem veelgi süveneda, sest justiitsministeerium kavatseb karistusseadustikust välja võtta või muuta punktid, mis võimaldavad juhatuse liikme vastutusele võtta maksejõuetuse põhjustamise, vara varjamises ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisel.
Krediidiinfo tänavu märtsis avaldatud pankrottide paneeluuringust selgus, et 459 ettevõttest, mille kohta esitati pankrotiavaldus, lõpetati pankrot ja suunati vara puudumise tõttu likvideerimisele 308 firmat.
Advokatuuri äriõiguskomisjoni juhi, Soraineni advokaadibüroo partneri Karin Madissoni hinnangul on nulleurose varaga äriühingu puhul tegemist teadliku vara väljakantimisega. "Kui firma arvel on sisuliselt null eurot pankroti väljakuulutamise hetkel, on reeglina tegemist teadliku käitumisega," ütles Madisson.
Kui üldjoontes on pankrottide arv langustrendis, siis on kasvama hakanud selliste firmade arv, mille pankrotimenetlus lõppeb raugemise tõttu ehk pankrot jääb välja kuulutamata. Kui 2012. aastal oli selliseid ettevõtteid 392, siis aasta hiljem juba 437.
Madisson on veendumusel, et kui midagi ei muudeta, läheb olukord veel hullemaks. Pahatahtlikke pankrotistajaid ei võeta Madissoni sõnul vahele seetõttu, et praegu tuleb võlgnikul oma võla kätte saamiseks veel rohkem raha välja käija. "Võlgnik ei hakka maksma küllaltki kopsakat riigilõivu, et asja kohtusse anda, teadmata, kas varatust firmast midagigi tagasi õnnestub saada," nentis ta.
