25.08.2022 Neljapäev

Palgakasvu kiirenemine ei korva tarbijahindade tõusu

Teises kvartalis kiirenes statistikaameti andmetel keskmise palga kasv esimese kvartali 8,1%lt 10,1%ni, teatab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Majandusolukord nõrgeneb teisel poolaastal võrreldes esimesega, kuid töötajate nappus ja tarbijahindade kiire tõus hoiavad palgakasvu senisega sarnases tempos.
Majandusolukord nõrgeneb teisel poolaastal võrreldes esimesega, kuid töötajate nappus ja tarbijahindade kiire tõus hoiavad palgakasvu senisega sarnases tempos. Foto: pixabay

Ka maksu- ja tolliameti andmete järgi suurenes keskmine deklareeritud palk sarnases tempos. Kuigi tarbijahindade kiire tõus on hoogustanud ka palgakasvu, jääb see hinnatõusule alla ja keskmise palga ostujõud on kahanemas.

Palgakasv oli 18,6%ga aastavõrdluses eriti kiire majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mis alles taastub koroonaviiruse kriisist. Majutus- ja toitlustusettevõtetes ulatus keskmine palk 62%ni majanduse keskmisest ning seal on ka suurem miinimumpalka teenivate töötajate osakaal. Tänu miinimumpalga tõusule ja majutuse ning toitlustuse tegevusala jõudsale taastumisele on selle aasta esimeses pooles taas kiiremini kasvanud mediaanist allapoole jäävad palgad.

Ettevaates mõjutab palgakasvu ühelt poolt töötajate suurem surve palgatõusuks, et taastada ostujõudu. Kiirem palgakasv on võimalik nendes ettevõtetes, kus toodangu hind on kasvanud hoogsamalt kui tootmiskulud. Samas pidurdab palgakasvu tööandjate kindlustunde vähenemine seoses suure ebakindlusega toorme- ja energiahindade ning välisnõudluse osas.

Majandusolukord nõrgeneb teisel poolaastal võrreldes esimesega, kuid töötajate nappus ja tarbijahindade kiire tõus hoiavad palgakasvu senisega sarnases tempos.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255