"Eesti ettevõtete tulude kasv käesoleva aasta esimese kolme kvartali keskmisena küündib arvestatava 10 protsendini, mis on isegi parem kasvutempo kui möödunud aastal. Seejuures ka kolmandas kvartalis tehti müügitulu osas tubli 12-protsendine tulemus aastataguses võrdluses," ütles Palm BNS-ile.

Suurima panuse müügitulu kasvu on käesoleval aastal andnud viis sektorit, milleks on hulgikaubandus, ehitus, töötlev tööstus, veondus ja kinnisvara.

"Kõrgetasemeline euroala majanduskasv on hakanud mõõdukas tempos aeglustuma. Tegemist on jätkuvalt soodsa kasvukeskkonnaga eksportööride jaoks, kuigi kasvuriskid on välisturgudel kasvanud," märkis Palm.

"Nendes tulemustes peegeldub siseturule orienteeritud harude kiire kasv, aga ka ekspordi kasvutempode taastumine alates teisest kvartalist. Korraliku kahekohalise kasvuga on energiasektor, mis on võitnud hinnakasvust," ütles ta.

"Kokkuvõttes on üldpilt tulude lõikes päris hea ja see lubaks veidi rohkem investeerida tuleviku kasvu," lisas Palm.

Ettevõtete põhivara investeeringute kasv aastataguses võrdluses küündis kolmandas kvartalis 13 protsendipunktini, vähendades aasta esimese kolme kvartali languse 8 protsendile. Suurima investeeringute kasvuga on kolmanda kvartali arvestuses kinnisvara, energeetika ja põllumajandus. Positiivselt poolelt on investeeringute kasvu panustanud elektroonikaharu, aga ka toiduainete tootmine.

Eesti kasvuvõimalused peituvad Palmi sõnul üha rohkem eksportivate teenustesektori harude arengus, mis vajab vähem kapitalimahukaid investeeringuid ja rohkem kvalifitseeritud tööjõu arendamist. "Ilmekaks näiteks on IKT-sektoris programmeerimise haru, mis on möödunud kahel aastal näidanud rasvast 20-protsendilist tulude kasvu ja sellel aastal koguni juba üle 30-protsendilist kasvutempot. Kiirem eksporditulude kasv ja kõrgem palk toetavad sisetarbimist. Siis saab kasvada ka jaekaubandus jakinnisvarasektor, ilma et majanduse tasakaal halveneks," lisas Palm.

Võimalikult kiire majanduskasvu hoidmine sõltub paljuski investeeringute strateegilisest valikust ning majanduse kasvuvaldkondade fookusest, millest tekib enim lisandväärtust ja mis säästavad ka keskkonda. "Soome panustab näiteks rohelisele majandusele, mille lahendusi õnnestub globaalselt eksportida. Heameel on tõdeda, et suurima panuse kasumi kasvu on tänavu andnud ekspordist enim sõltuv töötlev tööstus," rääkis Palm, lisades, et töötlev tööstus koostöös IKT-sektoriga võib tuua kaasa tulevikus positiivseid muutuseid teel kõrgema lisandväärtuse poole.

Ettevõtlussektori kogukasum kasvas statistikaameti andmetel tänavu kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 21 protsenti 871 miljoni euroni.

2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid töötleva tööstuse, kinnisvara- ja kaubandusettevõtted.