„Aruande tulemustega ei saa kuidagi rahul olla,“ ütles Palo. „Arvestades Eesti elamufondi kiiret vananemist ja suurt energiakulukust, oleks eelmistel aastatel tulnud juba palju ära teha. Näiteks oli plaanitud kaardistada Eesti üürituru olukord, riigi abiga ehitada 6700 uut üürieluaset, alustada tühjaks jäänud tondilosside lammutamist jpm. See kõik jäi tegemata.“
Palo sõnul on positiivne, et KredExi kaudu toetati 670 korterelamu rekonstrueerimist, kuid arengukavas püstitatud eesmärgid olid palju suuremad – 2013. aastaks oleks tulnud rekonstrueerida 8000 elamut. Samuti olid oluliselt suuremad vahendid ette nähtud paljulapseliste perede elamistingimuste parandamiseks.
„Arengukava koostati küll buumi tipphetkel ja loomulikult tuli kriisi saabudes plaanides teha korrektiive. Kuid see, et elamumajanduses viidi tegelikkus võrreldes eesmärkidega paljudes valdkondades nulli, pidi olema teadlik poliitiline otsus. Seda valdkonda ei peetud oluliseks,“ ütles Palo. „Nüüd tuleb nende mõtetega seda intensiivsemalt edasi minna, et kaotatud aeg tasa teha. Üürielamute programmi kirjutame sisse uude energiamajanduse arengukavasse, peagi avame lammutamistoetuse kohalikele omavalitsustele. Suurendame ka korterelamute rekonstrueerimise toetuseks mõeldud vahendeid. Eluasemevaldkonna olulisust on kaua aega alahinnatud ning see vajab riiklikul tasemel palju aktiivsemat sekkumist.“
Aastatel 2008–2013 tehti elamumajanduse arengukava täitmiseks investeeringuid riigieelarvest 86,8 miljonit eurot, Euroopa Liidu vahenditest 19,5 miljonit eurot ning heitkoguse müügist saadud vahenditest 37,8 miljonit eurot. Arengukava kogumaksumus oli 144,1 miljonit eurot, millest suurim osa investeeriti korterelamute rekonstrueerimise programmi – kokku üle 110 miljoni euro ehk enam kui 75% arengukava kogumaksumusest.
