Kuigi korterite hinnakasv oli pealinna elanike netopalga kasvust kiirem, toetasid eluaseme kättesaadavust laenude madalamad intressimäärad. Korterite keskmise ruutmeetri hinna ja palga suhe veidi tõusis. Ühe ruutmeetri eest tuli pealinna elanikul välja käia varasema 1,6 asemel 1,7-kordne netopalk, teatas Swedbank.
Korterite hinnakasv kiirenes esimeses kvartalis 9 protsendini aastases võrdluses ning tehingute arv oli 13 protsenti kõrgem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Aktiivsus on suurenenud nii järelturu kui ka uute korteritega, millest viimased jõuavad tehingustatistikasse suures osas ka viitajaga. Nõudlust on toetanud koroonakriisi tõttu edasilükatud ostud ja majapidamiste kogunenud säästud. Samas arvatavasti mõjutas eluasemeturu kiiret elavnemist ka selle olukorra jõulisem kajastamine.
Eluasemelaenude jäägi kasv tõusis taas kriisi-eelse tasemeni ja oli esimeses kvartalis ligi 7 protsenti. Omavahendite osakaal kõikidest kinnisvaratehingute mahust on kriisiaastal tõusnud ja püsis esimeses kvartalis samuti kõrge, ligikaudu 50 protsenti.
Eelmise aasta ebatavaliselt madala baasi tõttu on tehingute arvu mõistlik kõrvutada ka kriisi-eelse aastaga. Erakordselt tugev oli nõudlus esimese kvartali lõpus ning see jätkus teise kvartali alguses - märtsis ja aprillis oli tehingute arv vastavalt 22- ja 28 protsenti kõrgem võrreldes 2019. aastaga.
Erakordse aktiivsuse tõttu on ka keskpank näidanud oma valmisolekut vajadusel eluasemelaenude tingimusi karmistada kui taoline trend peaks jätkuma. Samas oli mais olukord juba mõnevõrra rahunenud – tehingute arv kasvas 8 protsetni võrreldes kaks aastat varasemaga ja hinnakasv oli 7 protsenti aastases võrdluses.
Müügis olevate korterite hulk uusarendustes on vähenenud tugeva nõudluse tõttu ning teisalt ka arendajate suurem ettevaatlikkus eelmisel kevadel lükkas mitmete ehitusobjektide planeerimise edasi. Ehitusmaterjalide hinnatõus tõstab ehituse hinda ning toetab samuti korterite hinnatõusu.
Panga hinnangul püsib nõudlus eluasemeturul sel aastal tugev. Majapidamiste nõudmiseni hoiuste kasv võrreldes eelmise aastaga oli aprillis endiselt kõrge - 21 protsenti. Sügisel toetavad nõudlust lisaks ka pensionireformi tõttu vabanevad säästud.
Uusi pakkumisi on lisandumas, kuid uute projektide ettevalmistamine nõuab aega, mistõttu jõuab suurem hulk pakkumisi turule tõenäoliselt aasta lõpus-uue alguses. Seega toetab praegune olukord kinnisvaraturul edasist hinnakasvu.
Majandusaktiivsuse kasv suurendab nõudlust tööjõu järele. Üha rohkemate ettevõtete jaoks on tööjõupuudus taas probleemiks tõusmas, mistõttu ka palgakasv sel aastal mõnevõrra kiireneb. Siiski jääb keskmine palgakasv tõenäoliselt hinnakasvule sel aastal alla ning taskukohasust peaks halvenema. Madalad intressimäärad jäävad aga taskukohasust toetama.
