Sisuliselt reguleeriks piirmäär seda, kui suur osa laenuvõtja sissetulekust võib kuluda laenumaksete tasumiseks.
Eluasemelaenude puhul on Eesti Pank määranud piiri, mille kohaselt võib laenumaksete osa inimese sissetulekust olla kuni 50 protsenti. Tarbijakrediidi ehk liisingute ja muude laenude puhul sellist piirmäära ei ole, kuigi just tarbimislaenud moodustavad sageli olulise osa leibkonna võlakoormusest.
Pangaliidu positiivse krediiinfo töögrupi juht Heiki Raadiku sõnul peab tagama, et laenuvõtjale jääks kätte elatusmiinimum, mis on praegu 221 eurot.
"Kui tema sissetulek on suurem, siis peaks tal jääma kätte vähemalt 40 protsenti sissetulekust pärast laenumaksete tasumist muude kohustuste täitmiseks," lausus Raadik.
Finora Capital juhatuse esimees Andrus Alber märkis, et igasuguste täiendavate piirangute kehtestamisel tuleb mõelda, mis nende eesmärk on. "Võtame laenaja, kes saab tuhat eurot netopalka ja lubame talle 50 protsenti laenukuludeks. Siis tal jääb 500 eurot toidu ja muu peale. Võtame teise laenaja, kelle netopalk on 3000 eurot, tema maksab poole ära ja tal jääb 1500 eurot elamiseks. Pigem on küsimus selles, kuidas lahendada vastutustundliku laenamise ja tarbijate maksevõime hindamist," rääkis Alber.
Praegu saavad pangad kontrollida inimese palgainfot maksuametist, teistel krediidiandjatel on vaid ligipääs pensioni teise samba andmetele, mille kaudu on tagurpidi arvutusega võimalik tuletada inimese sissetulek. Aga paljud inimesed on avaldanud soovi teisest sambast väljuda.
Kohustuste puhul on täna ainsaks infoks inimese enda antud info pluss tema pangakonto väljavõtete analüüsimine. Tehnoloogia järjest paraneb, aga nii mõnigi inimene püüab võltsida oma konto väljavõtet või võtab sularaha ühelt kontolt välja ja laenu teenindab teiselt kontolt, millest ta ei räägi,
nentis Alber.
Siin tuleb appi loodav positiivne krediidiregister ehk kohustuste andmebaas.
"See register võimaldaks krediidiandjal olla kindel, et need kohustused on õiged – mis on inimesel laenude teenindamisele kuluv summa – ja siis ta saab adekvaatselt hinnata, kas on piisavalt ruumi uue laenu teenindamiseks või mitte," lausus Raadik.
Sellise registri loomine võtab paar aastat aega, tuleb leida registripidaja ja luua tehnilised lahendused.
