Augustis oli nii ettevõtete kui kodumajapidamiste laenunõudlus taas juulikuust tugevam – kodumajapidamised võtsid uusi laene 196,2 miljoni ulatuses ning ettevõtted 401,7 miljoni ulatuses, teatas pangaliit.
Kodumajapidamiste laenuportfelli maht küünib pea 10 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud umbkaudu 300 miljoni euro võrra. Eraisikutel on pankades kokku 667 664 laenulepingut, eluasemelaen on ligemale 200 000 majapidamises.
Ettevõtted on laene võtnud kokku 7,7 miljardi euro ulatuses. Ettevõtete laenumaht on aastaga kasvanud pea 200 miljoni euro võrra.
Pangaliidu juhatuse esimehe Allan Pariku sõnul oli septembri oluline märksõna ligemale 150 000 inimese kontodele laekunud pensioni teise samba varad. "20-30 protsenti kontodele laekunud teise samba rahast leidis kiire rakenduse – inimesed maksid tagasi laene või tegid tarbimis- ja investeerimisotsuseid. Suurem osa välja võetud rahast seisab aga hetkel endiselt klientide kontodel. Võib eeldada, et osa kontodel olevast rahast võetakse peagi kasutusse, kuid mingi osa jääb klientidele kontodele nii-öelda mustadeks päevadeks," lausus ta.
Pariku arvates on oluline, et inimesed võtaksid piisavalt aega, et langetada läbimõeldud otsus, kuhu oma pensionisäästud paigutada. Kõige halvem on tema sõnul see, kui see raha satub petturite kätte.
"Kahjuks on oktoobri algus toonud juba kaasa mitmeid kaasusi, kus inimesed on nutikate telefonikõnede tulemusel kandnud petturitele suuri summasid," tõdes pangaliidu juht ja toonitas, et saades telefonikõne kelleltki, kes väidab end olevat pangast ja soovib, et inimene laeks oma arvutisse mingisugust tarkvara, jagaks "pangatöötajaga" oma netipanka logimise infot või sooritaks mingisuguseid makseid oma kontolt, tasub alati kõne katkestada ja pöörduda oma panka küsimusega, kas helistajaks oli tõesti pangatöötaja.
Endiselt kehtib ka tõsiasi, et kui mõni investeering näib olevat ulmelise tootlusega, siis ongi enamasti tegu ulmega,
lisas ta ja soovitas telefonitsi pakutavasse supertootlusega investeerimisvõimalusse suhtuda pigem umbusuga.
